Tuesday, April 6, 2010

Andra

Otsustasin pausi teha kokasaadetest ja minna aeda päikese kätte et mõlgutada mõtteid, heegeldada..
Toolile istudes, mässisin soojalt end kampsunisse, lasin kehal langeda tooli seljatoele, sulgesin silmad, et nautida sooje päikesekiiri, linnulaulu. Uskumatu, aga kui sulgen silmad, on peaaegu tunne sama, mis maal vanaema juures aias istudes. Isegi ninna tungiv lõhn, segu aiatöödest ja kulu põletamisest, on sama.
See pani mind mõtlema, et on vist aeg otsus vastu võtta ja see teoks teha. Sest nii, ei jõua ma kaugele. Kui tuleb lahkuda, siis tuleb. Tuleb süda kõvaks teha ja lasta lahti sellest mis mind kohapeal kinni hoiab. Olgugi et see on armas, hea ja meeldiv tunne. Kuid see, mille järele minu hing ihkab on võimsam ning ei lase mul ennem rahulikult ja pingevabamalt hingata, kui näen, et toimub edasiliikumine Õiges suunas!

No comments:

Post a Comment