Täna...25 märts.

OOhohoo! Sellega võtaks juba kokku nädala neli päeva!
Eile oli minu kõige raskem päev üldse selles hotellis. Sellest, kui sooda ma juba olen, näitavad minu paaritunnised uinakud tööpäevade vahel, mille vältel suudan ma kordi üles ennast ehmatada, sellega, et olen tööle hiljaks jäänud või peatusest mööda sõitnud jne...
Täna, peale tööd, üritasin metrooga kiirelt koju saada,kui avastasin turvaväravates, et minu Oyster´i peal pole enam raha. Tuleb vist jala koju minna. Kogusin seljakotist 2£ kokku ja võtsin Baker Street´ilt bussi nr 74 Putney High Street´ile. Muidugi aeti mind kohe järgmises peatuse maha, kuna bussi pealt enam piletit osta ei saanud. Selleks tuli kasutada bussipeatuses olevat piletiputkat. Teine katse: pilet taskus, kobisin ngu ikka bussi teisekorruse istmele magama. Nagu ma juba maininud olen, siis bussis on tabloo, kus jookseb iga järgneva peatuse nimi.
Mina, muidugi nii sügavas unes, et ei jaganud maad ei ilma, mis toimub. Kell oli 19.30, pime ja vihma sadas. Korraga ehmatasin ennast täiesti ärkvele. Nimelt naine minu ees, oli sellise hooga löönud kinni bussiakna, mille najal minu peake ´puhkas´, et sain vist peapõrutuse. Et sellest veel vähe oli, sain südameinfrkti ka, kui vatasin, et bussitablool seisis kiri: ´Putney High Street´. Bussiaknast välja vaadates, ümbrust uurides, märkasin, et möödusime juba Putney Stationist. No ok, küllap siis kõnnin tagasi, nagu ma vähe kõndinud juba täna oleks(kella 05:00 saati, nagu ratsahobune). Tormasin ülemiselt korruselt alla, buss sulges just uksed. Ei hakkanud röökima ka et maha tahan. Mis see paarsada lisa meetrit mul siis veel kõndida oleks....
Siis aga ÄRKASIN ÜLES! Sellest unistatud paarist meetrist oleks oma kaks tundi kõndi saanud. Hea et läks nii nagu läks. Nimelt olime alles West Brompton´is. Kiri, mis bussitablool näitas ´Putney High Street´tähendas selle bussi lõpppeatust. Nagu ma seda ei teaks juba???!!!!! Kolm kuud juba korduvalt selle bussiga sõitnud. Une pealt peaks ka marsruuti teadma:) Selline lugu siis täna.
Öösel ärkasin meeste jutuvadina peale üles, kuna arvasin et nüüd olen ikka meeldivalt tööle hilinenud. Kuna mehed ärkavad minust ikka 5 tundi hiljem üles. Mis nad seal ikka keset ööd(03:00) lobisevad? Heh, mehed pätid tähistasid varajast Easter´i!:)))
Nii juhtub, kui õhtustele vahetustele järgnevad hommikused vahetused ilma puhkepäevadeta. Eile oli üldse lihtsalt kohutav päev! Nüüd pean taas rohkem naeratama, et kolmapäevane päev tasa teha!
Täna oli kõik viimasepeal! Homme on juba lihtsalt super ja järgmisest nädalast ootan kohe eriti palju. Kuna on lihavõtted, siis lubati hotellis vaikset nädalat, mis tähendab minu jaoks ehk puhkust ja Londoni vaatamisväärsusi. Nii PALJU mida kõike näha tahaks!!!!Meil on tüdrukutega juba veini-pikniku-kino-tantsu plaanid tehtud:)
Loodan südamest, et tuleb rahulik nädal, sest sellest järgnev nädal on taas busy. Minu jaoks on kõige raskemad need järjestised kella kolmesed äratused hommikul. Tööle pean planeerima kuskil 2tunnise tripi ja tööpäev lõppeb tavaliselt kuskil 6-7 vahel. See on sel juhul, kui dinnerit ei tee. Kui on ka dinner, siis saan koju alles kell 01:00 ajal. Sellepärast loodan endale leida sellise töö, mis sisustab mu hommikused ajad, tagab suurema sissetuleku ja õhtuti võin dinnereid hotellis teha. Ära ma minna sealt hotellist ei tahaks. Lihtsalt hetkel, need rasked nädalad tuleb üle elada. Töö ju mulle meeldib!!!!Koht ja inimesed ka. Väga!!!!

Ämber...:)

OOi kui kaua olen juba võtnud hoogu, et blogi kirjutada. Tundub, et iga korraga läheb see aeg postituste vahel aina pikemaks. Kogunenud on juba mitmeid teemasi, millest ma kirjutada tahaks.

Täna, aga kohe pean ära mainima märkimisväärse sündmuse. Minuga pole juba ammu midagi nii totakat juhtunud. Nimelt, nagu ikka, riputatakse reedeti üles järgmise nädala töögraafik. Suures segaduses, et üks vaba päev minu nädalasse mahtus, unustasin ära selle nädala tööajad. Niisiis panin äratuskella helisema kella 03:00 am ja 05:20 olin hotellis stendi ees ,et kontrollida, mis kellaks siis homme vaja minna on:d

Oh, seda üllatust kui nädala AINUKE võimalus hiljem tööle minna (12:00) oli TÄNA! Kolmapäevast pühapäevani saan tõusta kell 03:00 hommikul. Palju õnne Andra.
Sõitsin bussiga koju tagasi, möödusin spordiklubist, sinna mahutasin tunikese oma ajast.
Nüüd istun kodus, olen ära joonud kaks 0,7liitrist tassi kohvi, küpsetan cary lehtedega rukkijahu-riisikaraskit ja kell 10:30 stardin taas tööle:)))et kell 01:00 öösel koju jõuda ja kell 03:00 taas üles ärgata. siis imestate, miks mul uusi postitusi ei ole:)))
Ma lähen nüüd karaskit maitsma:)
Armastan Teid!:)

Nonii kallis rahvas, ma olen taas kirjutamishoos!Ja miks?Arvake ära:) Ma söön šokolaadi ja joon kohvi. Ja kui eile paistis päike, oli +16 ja keskmisest jahedam tuul. Siis täna, on meil +17, selgesinine taevas ja soe tuul. Asendasin mantli kampsuni ja lühikese jakiga. (Ikka peatatakse tänaval vihjetega, et ega siin Alaska pole???!!!).
Vihun iga päev niimoodi tööd teha, et kui mul märtsi lõpus nüüd palk miljon pole, siis ...läheb Londonis ilm väga külmaks ma ütlen!
Töötan kolmel kohal. Kõik on aga nii kuidas tööd on. Hotellis olen nüüd tootanud lisaks banquetingile nii pesumajas, talveaias...köögis puudub veel kogemus. Aga kas ma seda ka nii väga tahan, sest kokad juba ise hoiatasid, et see ei ole koht Andra Sinu jaoks, Sa tõesti EI TAHA siin töötada. Arvate jah?:D Muidugi tahan, vastasin.
Tegelikult on aga nii, et kõik kes vähegi väga vastutavatel kohtadel on (Head cheff, headweiter jne) on närvid väga läbi. Arvan et kaks päeva köögis töötamist ja lasen end Tartu Raja tn.suunata. See Teile meeldiks:) Samas, ega hullemaks ikka enam minna ei anna. Nii vähemalt arvatkse minust juba töö juures:pppp
Peale selle on mul veel kaks extra tööd: eluruumide puhastustöö ja jagan mingeid lendlehti majast majja. Omal vabal sooovil saan asukoha ja tööpäeva valida. Jalutada mulle ju meeldib, päike kaa!

Kohe lähen trenni:ddddddddddd
Viimasel ajal olen trennis käimist vähemaks võtnud. Teksapüksid on jube kitsad, ei tule üle tagumiku enam. 3,5kg musklit on mu kõhule ja tuharatele juurde tulnud :) Arvasite et olen väsinud?Ei jõua? Pole aega? Asi on mu teksapükstes ma ütlen. Need ei veni nii nagu lubatud oli. ´Strech´mai ässs!:d Peaks kaebuse esitama?!
Ja sellest ka minu eilne kaltsukatripp. Viskasin vanad teksad nurka ja vajasin uusi pükse:kummiga ja trikotaazist:d
Lõpuks ikka andsin alla ja ostsin seeliku (mahub rohkem). irwwww

Üleüldiselt on minuga kõik hästi. :)
Homme 12:00 tööle. Reedel 08:00 hommikul. Laupäeval 3:30pm; Pühapäeval 06:00. Ja esmaspäevast algab mul ametlikult puhkus. Kuus päeva õhtust vahetust:))))

Nüüd kallin Teid kõvasti kõvasti! Igatsen palju. Eriti oma kallist perekonda. Tõelisi sõpru!:)

Olen olnud eemal...

Pole ammu kirjutanud. Polnud tahtmist, olin haige ja väsinud. Kuigi lugedes oma õdede tegemisi, siis motiveeris see mind küllalt, et paar rida kirjutada.

Jah, töötähe all on möödunud mul kõik need päevad ja kui ma praegu kella vaatan, siis peaksin juba magama. Märtsikuu algas hommikuste vahetustega, hommiku kella kolmeste äratustega. Koju jõuan kuuest. Kell 9 tavaliselt magangi juba.
Suutisn veel vahepeal haigeks jääda. Päris vilets oli kohe olla. Eriti neil varajastel hommikutundidel, mil kuidagi olin suutnud ennast loivata kööki, kohvimasina käima lükata ja siis avastasin ennast 10 minutit hiljem tukkumast püstijalu tv-pult käes keset elutuba...nii on olnud kõik see nädal, ainuke mis muutub on koht, kus tukun.
Magan sügaval bussis, metroos ja sõidan alalõpmata isegi viimasest peatusest mööda, olles ainuke inimene bussis(keegi ei ärata mind...). Päris koomilisi juhtumeid on olnud. Täna nt. tukkusin rongiistmel nii, et käsi toetamas pead nägin unes kuidas lillevaas laualt maha kukkus, samal ajal libises minu käeke pea alt ning ma üle vaguni ehmatusest karjatasin. Vabandasin viisakalt, ise võimlikult palju oma salli sisse peitudes....:d
Veel kolm päeva vastu pidada, siis jään lootma õhtustele vahetustele. Vaba päev?Ma ei tea mis see on. Oh, kuidas tahaks õhtusöögil teenindada juba!:d

Olin valmis kirjutnud ka oma South-kensintoni tripist story vol 2. Aga unustasin salvestada ja nüüd on se memuaar läinud:) Hiljem kunagi kirjutan uuesti!

Nii, nüüd on aeg magama minna.
Kallid olete!IGATSEN. Ja see igatsus kasvab iga päevaga!!!(L)

27 & 28 veebruar

Laupäev 27.veebruar.
Nagu m juba mainisin, siis hotellis toimusid pulmad. Ilus.
Mina, aga seevastu ei olnud ldse oma loomulikus olekus. Tundsin, et pean ennast tõsiselt kokkuvõtma... olin haigeks jäämas. Õhtu saabudes, tundsin ennast jäjest hulemini. Lõpuks küsisin peakelneri käest, kas on võimalus hotelli tuba saada, kun töötan pühapäeva hommikul väga vara, siis sellises olekus ei tahaks ma oma magamisaega bussis veeta.
Sain hotelli toa ja kell 9:00 küsisin ära. Liiga kehv enesetunne oli veel ühek stunnikeseks jääda.
Hotellituba oli vapustav. Käisin dushi all ja kobisin voodi, kell kümme magasin. Tuled põlesid, telekas mängis. Ärkasin kell 5:00 hommikul. Jube.
Pühapäev 28.veebruar(EMME SNNIPÄEV)
Manchester United! Hommikusöök ja lõuna
Huvitav. Ruumi olime ülesseadnud lauad, buffee, suured ekraanid, millest kanti üle spordiuudiseid ja jalgpalli. Meeskkonna kokk teadis täpselt kes mida ja kui palju süüja/juua soovib, eks see aastatepikkune kogemus mängib siin suurt rolli!:)
Hommikusöögil oli vähe rahvast. Lõunal seevastu, olid kohal kõik, kaasaarvatud hotelli omanik.
Mulle meeldis see päev. Enesetunne aga oli ikka haiglane. Nina nohises peas ja kurk kähises. Õnnek slasti meid kella 4:00pm ajal koju.
Väljas oli külm, tuuline. Telefoni kaartil puudus raha ja aku oli tühi. Käisin apteegis. Jõudsin koju, kell oli 7:00pm.