UUS PETYKK.Level 2- 6PPETUND

Niisiis kallis rahvas. Aeg on l2inud edasi ja nii minagi. Opin igal sammul enda kohta midagi uut, ennast tundma ja avastama. Omades ambitsoone ja olles sihikindel on huvitav n2ha kuidas ma ajas muutun. Kuidas inimsuhetest oppida, kogemustest ja
kui midagi v2ga v2ga tahta ja oluliseks piada, kuidas ja mida selle t2ideviimine endaga kaasa toob.
Sinisilmusefaasis on Sul ilsad unistused, roosad prillid ja k6rged hypped, Maailm on ilus ja inimesed k6ik armastavad Sind.

Tahtej6ud ja siht silme ees liigud edasi j2rgmisse faasi. See on imelik, tundmatu ja segane aeg. Faas kus kompad, otsid ja yritad teha koik et n2ha edasiliikumist ja arengut ... yritad selgendada vett. See on selline vahepealne olek, kus eksisteerid, ootad...Sinu tahtejoud pannakse proovile ja sihikindlus...Sinuga toimub miskit aga Sa ei tea veel neid s6nu... Sa ei tea mis toimub... kuidas l6ppeb... See on aeg, kus on alanud Sissejuhatus-saal on pme ja mingi h22l tutvustab Sulle teatritegelasi...

J2rgmises faasis avatakse teatrikardinad ja algab 'm2ng'. See on aeg, kus n2ed juba selgemalt, saad lausa lugeda ennast nagu raamatut, mida Sa tahad, mileks v6imeline oled, et seda saada, kui kaugele oled valmis minema, et seda saada. Saad aru, mis v22rtused on need 6iged ja mis on see hind, millega tuleb leppida,et areneda, sellega seoses muutuda ja et j6uda oma sihini! See juhtub ainult siis kui sa t2pselt, v2ga selgelt tead,mida sa tahad tulevikult, milliseks tahad Sa saada ja Sul peab olema uskumatu soovja tahtejoud areneda. See on faas kus olen mina hetkel. Ma tunnen iga p2ev endas seda Soovi tugenevat. Ma naudin seda kelleks olen muutumas. Seda valu ja stressi ja viha, mis see endaga kaasa toob, seda tuleb oppida kontrollima. On palju asju mida veel pean oppima. 6ppimistepagas kasvab nagu koolikott iga aastaga j2rgmisse klassi j6udes, seal pole midagi parata...
See on faas, kus ei korjata s6pru ja usaldatakse v2he,aga Sinu tahtej6ud,sihikindlus ja soov kasvada ja muutuda suurenevad m2rgatavalt. Sa n2ed liikumist, oled v6tnud suuna....!!!

Inimesel kellel on ambitsioonid, siht silme ees ryhkida aina ylespoole ja aina edasi, tahab n2ha et see liikumine toimuks. Mul on tahtej6ud tohutu ja olen valmis v6tma riski ja oppima oma vigadest ja oppima et ajada asju nii et see tagaks tulemi nii minu t66s kui eraelus.

Muidugi ma kardan ja nutan kui vaja. Sest n2en mis hind on sellel, kui Sul on ambitsioonid ja kui midagi v2ga tahta. N2en millest pean loobuma ja endaga v6itlema et saavutada tasakaal t66, eraelu ja iseenda vahel ....Kui paju energiat kulub selleks ja kui tihti ei ole mul ennast v6imalik taaslaadida. Mingi osa minust kaob ehk 6igemini asendub... Olen muutumas... 6lamaks, tahtej6ulisemaks, konkreetsemaks, n6udlikumaks, kiiremaks, isekamaks, t6sisemaks..minus voolab distsipliin ja perfektsionism. See on hirmu2ratav...sest ma ei oma kontrolii selle yle ..see on saanud hetkega tohutu j6u ja kiiruse.
Kartus on et ei suuda eristada enam t66 aega eraelust. Muutumine on hea, aga sellel on piir ja sa pead oskama vajadusel v2lja lylituda ja leida endas see pool, kus Sa ei pea koguaeg v6itlema, tugev olema...vaid v6id naeratada ja usaldada...ma r22gin, mul on nii palju 6ppida. Sest see on alles algus, minu teel eduni...

4 mai, kuu aega hiljem...

Mis teha!
Kypsetasin leiba t2na ja tegin kalasuppi. Hullumaja kui hea tuli. Supi sisse l2ks kala, porgand, kartul, till, mee-sinepikaste, pipar, sool, kuivatatud aedviljad...nii hea tuli! Vihtusime Ivoga kahekesi koos ahjusooja leivaga terve 5 liitrit vist korraga sisse:)
Homme kitjutan pikemalt!
Tervtused Teile kallpallid!Ja pidage meeles, et mina Teid uba ei unusta!!!!

6.aprill

Hiljutine telefonikõne lõpetab tänasega mu puhkepäevad. Seega otsustasin +17 kraadise ilmaga aiast kaugemale kõndida, Asdasse jäätist ostma, Roehamptoni Ülikooli ja tuuleveskit pildistama!

Andra

Otsustasin pausi teha kokasaadetest ja minna aeda päikese kätte et mõlgutada mõtteid, heegeldada..
Toolile istudes, mässisin soojalt end kampsunisse, lasin kehal langeda tooli seljatoele, sulgesin silmad, et nautida sooje päikesekiiri, linnulaulu. Uskumatu, aga kui sulgen silmad, on peaaegu tunne sama, mis maal vanaema juures aias istudes. Isegi ninna tungiv lõhn, segu aiatöödest ja kulu põletamisest, on sama.
See pani mind mõtlema, et on vist aeg otsus vastu võtta ja see teoks teha. Sest nii, ei jõua ma kaugele. Kui tuleb lahkuda, siis tuleb. Tuleb süda kõvaks teha ja lasta lahti sellest mis mind kohapeal kinni hoiab. Olgugi et see on armas, hea ja meeldiv tunne. Kuid see, mille järele minu hing ihkab on võimsam ning ei lase mul ennem rahulikult ja pingevabamalt hingata, kui näen, et toimub edasiliikumine Õiges suunas!

Blogist

Ma veel täpselt ei oska endale ideaalset blogi luua, sellist millega ma rahul oleks ja kus kõik olek täpselt nii nagu peab, aga loodan et ajapikku mul õnnestub see teoks teha ja minu blogi saab parema lahenduse ja väljanägemise. Küll ma õpin!:)

Olemine

Milline mõnus olemine. Mul on juba 5 vaba päeva olnud ja homne päev on veel ees mõnuleda. Olen jõudnud nende päevadega nii mõndagi teha ja näha. Neljapäeval toimus Yvonne lahkumispidu Landmarkist. Käisime Sports Bar´is. Väga mõnus oli ka vahelduseks töökeskkonnast välja saada ja näha inimesi, kellega päevi koos töötad teises valguses.
Reedel ostsin fotoka, mekkisin Putney kohalikul marketil balsamico erinevaid maitseid ja sai ennast ka veidi haritud. Nimelt käisime Mariaga Royal Academy of Arts exhibitionil ´ The Real Van Gogh, The Artist and his Letters´ . Väga meeldis. Plaanin kindlasti uuesti seda külastada. 5 tundi näitust vaadata, ei ole mingi probleem! Reede õhtu,usute või mitte, tõi kaasa bowlinguturniiri, mille ma kaotasin:d
Laupäeval külastasin Putney marketit, taaskord erinevaid Itaaliast pärit maitseid ja valisin omad lemmikud- orgaanilise balsamico ning basiiliku oliivõli. Lihtsalt super. Kasutan seda nüüd kõikjale!:) Koju jõudes küpsetasin karaskit, meisterdasin Bayleyse juustukoogi, serveerituna toffee ja vaniljejäätise ning mustikatega. Kella 18.00 hakkas Hr. K sünnipäev. Grillisime liha, jõime punast veini. Kartulisalatit, karaskit, parimat kringlt ja juustukooki. Kell 21.00 pakkisin külakostiks karaskipätsi kaasa ning liikusime edasi järgmisele soolaleiva-sünnipäevapeole Kensal Greeni. Kell 5 hommikul sain magama.
Pühapäeva hommik algas kell 10:00 vormeli võistlusega. Pool tundi hiljem astus Tiia tuppa. Temast sai kohe minu suur lemmik inimene: ´Andra, kuidas oleks ühe kohviga?´Te ju teate, kuidas ma hommikuti kohvi armastan. Tunnike hiljem kogunesid ka teised ja juttu jätkus kuni kella viieni, mil otsustasime, et nüüd on aeg kinno minna ´ Clash of titans in 3D´ vaatama. Pärast seda jalutsime õhtuhämaruses 40 minutit Baker St. bussi peale.
Esmaspäev, kell 12, Ealrs Court Exhibition Centre: ´Ideal Home Show´.
Täna on teisipäev. Päike paistab, ilm on soe. Päev algas kohvi ja kokasaadetega 4 tundi tagasi ning ka jätkub kokasaadetega. Jalad kibelevad adrenaliinist neid vaadates...

Tahan

1. http://www.royalacademy.org.uk/exhibitions/vangogh/







2. http://www.lth-hotels.com/london_events/real_food_festival.htm






3. http://www.lth-hotels.com/london_events
/ideal_home_show.htm






4.http://www.lth-hotels.com/london_events/language-show.htm

Kirg...

Nii. Kuna mul on täna selline väga vaba hommikupoolik, ürtan oma mõtteid koondada ja paberile kirja panna.
Olen seda juba korduvalt teha tahtnud, aga kuna teema on oluline ja tähtis minu jaoks, siis ei saa ma seda pärast pikka tööpäeva uniste silmadega ja millestki hääirituna teha. Tavaliselt on nii, et kui ma juhtun kellegile rääkima oma unistustest, soovidest, kirest, tunnetest ja tähendusest, mida pakub mulle toidumaailm, siis koos käte-jalgade ja puise inglise keelega olen suutnud oma mõtted kuidagi ikkagi kuulajani toimetada. Mis on hea!
Niisiis, mida minu hing otsib?
Ma saan täiesti aru koka tööst kiires keskkonnas. Selle tõsidusest ja vastutusest.. Armastus toiduvalmistamise vastu aitab mul seda mõista.
Ma olen lummatud ja vaimustuses toidust, selle erinevatest maitsenüanssidest ja valmistamisviisidest. Kirega räägin sellest ja valmistan mõnda rooga. Mul on suured unistused ja ma tahan kõike teada ja tunda ja õppida, mis puudutab toidumaailma. Ei tea ühtegi teist ala, mis mulle niipalju tähendaks, mind nii tundma paneks, nii üles kütaks...samas mulle niipalju muret ja peavalu valmistaks. Eks need asjad käivad kooskõlas.
Kuna ma tahan palju, ootan endast palju, valmistab see peavalu. Sest kuskilt alustada on raske, teades kuidas see kõik kunagi välja peaks nägema --Sa näed ennast juba meisterkokana(kondiitrina), avaldamas ajakirju ja kokaraamatuid. Artikleid. Pidamas pisikest toidukohta täis hubasust ja head teenindust. Kirega valimas toiduaineid, teades kõike nendest ja nende kasutamisest maitsvama elamuse saamiseks. Kujutan ennast ette köögis nautimas värskelt hakitud basiiliku lõhna, tunnetamas lahti lõigatava ciabatta krõbeda kooriku heli, imetlemas ja uhkust tundmas oma töö üle.
Pean väga tähtsaks klientidelt saadud tagasiside. Minu jaoks on oluline hea teenindus. Tulevikus saab minu oma firma logoks kindlasti olema ´Hunt kriimsilma 7 ametit´. Võtan vastu tellimusi, valmistan ja teenindan. Miks? Sest tean, mis on oluline ja tähtis minu jaoks. Olen väga nõudlik ja kriitiline nii enda kui teiste suhtes. Arvan, et kõik kes oma tööd armastavad, sellest lummatud on teevad seda ülima hoolikuse ja nõudlikusega. Ja ootavad seda ka teistelt. Oma ala fanatid! Sellepärast pole ka ime et väga kiires keskkonnas kus sa lihtsalt pead töötama nagu robot, ei jõua Sa tagada nii head kvaliteeti ja sõltud rohkem oma töötiimist. Kujutan ette kuidas see sööb hinge seest! Tunda ennast ühe mutrina masinast!
Sellepärast räägingi mina väiksest firmast ja töökeskkonnast, pisidetailidest ja naudingust, mida töötamine sellises kohas mulle pakuks! Toidust kui kunstist! Raha ma selle tööga ei teeniks ehk palju, aga ma rikastuks vaimselt ja hingeliseslt kindlasti rohkem. Näed ennast töötamas õpilastega, kursusi andmas, kandmas edasi oma oskusi ja andmas edasi tundeid ja mõtte toidu tähendusest. Et see võib olla palju enamat kui kohustus ja vaev. Minu töö oleks mitmekülgne, kuna sellel oleks palju väljundeid ja enese teostamise võimalusi.
Reisimine moodustaks suure osa minu tööst. Omandamas igast kokkupuutest uue toidukultuuri ja maatavadega oma osa ja kasutamas seda oma eesmärkide saavutamiseks!
Ma näen seda kõike oma vaimusilmas ette ja ROHKEMGI veel. Kohati ma lausa tunnen selle kõige ieaalseima küpse apelsinikoore lõhna, mida valin varajases hommikuvalguses tuttava turutaadi letilt, et see pärast mitmeid päeva jooksul läbituid supermarketeid ja turuletikesi oma köögilauale panna ning sellest maitsev aromatne pala valmistada.
Seda on lihtsalt nii palju, liiga palju, mida minus toidukunst ja selle maailm tundma paneb, et siit ka vastus küsimusele, miks see võib olla samal ajal rõõm ja peavalu. Aga ma armastan seda ja loodan pürgida oma unistuse poole see teoks teha!

Täna...25 märts.

OOhohoo! Sellega võtaks juba kokku nädala neli päeva!
Eile oli minu kõige raskem päev üldse selles hotellis. Sellest, kui sooda ma juba olen, näitavad minu paaritunnised uinakud tööpäevade vahel, mille vältel suudan ma kordi üles ennast ehmatada, sellega, et olen tööle hiljaks jäänud või peatusest mööda sõitnud jne...
Täna, peale tööd, üritasin metrooga kiirelt koju saada,kui avastasin turvaväravates, et minu Oyster´i peal pole enam raha. Tuleb vist jala koju minna. Kogusin seljakotist 2£ kokku ja võtsin Baker Street´ilt bussi nr 74 Putney High Street´ile. Muidugi aeti mind kohe järgmises peatuse maha, kuna bussi pealt enam piletit osta ei saanud. Selleks tuli kasutada bussipeatuses olevat piletiputkat. Teine katse: pilet taskus, kobisin ngu ikka bussi teisekorruse istmele magama. Nagu ma juba maininud olen, siis bussis on tabloo, kus jookseb iga järgneva peatuse nimi.
Mina, muidugi nii sügavas unes, et ei jaganud maad ei ilma, mis toimub. Kell oli 19.30, pime ja vihma sadas. Korraga ehmatasin ennast täiesti ärkvele. Nimelt naine minu ees, oli sellise hooga löönud kinni bussiakna, mille najal minu peake ´puhkas´, et sain vist peapõrutuse. Et sellest veel vähe oli, sain südameinfrkti ka, kui vatasin, et bussitablool seisis kiri: ´Putney High Street´. Bussiaknast välja vaadates, ümbrust uurides, märkasin, et möödusime juba Putney Stationist. No ok, küllap siis kõnnin tagasi, nagu ma vähe kõndinud juba täna oleks(kella 05:00 saati, nagu ratsahobune). Tormasin ülemiselt korruselt alla, buss sulges just uksed. Ei hakkanud röökima ka et maha tahan. Mis see paarsada lisa meetrit mul siis veel kõndida oleks....
Siis aga ÄRKASIN ÜLES! Sellest unistatud paarist meetrist oleks oma kaks tundi kõndi saanud. Hea et läks nii nagu läks. Nimelt olime alles West Brompton´is. Kiri, mis bussitablool näitas ´Putney High Street´tähendas selle bussi lõpppeatust. Nagu ma seda ei teaks juba???!!!!! Kolm kuud juba korduvalt selle bussiga sõitnud. Une pealt peaks ka marsruuti teadma:) Selline lugu siis täna.
Öösel ärkasin meeste jutuvadina peale üles, kuna arvasin et nüüd olen ikka meeldivalt tööle hilinenud. Kuna mehed ärkavad minust ikka 5 tundi hiljem üles. Mis nad seal ikka keset ööd(03:00) lobisevad? Heh, mehed pätid tähistasid varajast Easter´i!:)))
Nii juhtub, kui õhtustele vahetustele järgnevad hommikused vahetused ilma puhkepäevadeta. Eile oli üldse lihtsalt kohutav päev! Nüüd pean taas rohkem naeratama, et kolmapäevane päev tasa teha!
Täna oli kõik viimasepeal! Homme on juba lihtsalt super ja järgmisest nädalast ootan kohe eriti palju. Kuna on lihavõtted, siis lubati hotellis vaikset nädalat, mis tähendab minu jaoks ehk puhkust ja Londoni vaatamisväärsusi. Nii PALJU mida kõike näha tahaks!!!!Meil on tüdrukutega juba veini-pikniku-kino-tantsu plaanid tehtud:)
Loodan südamest, et tuleb rahulik nädal, sest sellest järgnev nädal on taas busy. Minu jaoks on kõige raskemad need järjestised kella kolmesed äratused hommikul. Tööle pean planeerima kuskil 2tunnise tripi ja tööpäev lõppeb tavaliselt kuskil 6-7 vahel. See on sel juhul, kui dinnerit ei tee. Kui on ka dinner, siis saan koju alles kell 01:00 ajal. Sellepärast loodan endale leida sellise töö, mis sisustab mu hommikused ajad, tagab suurema sissetuleku ja õhtuti võin dinnereid hotellis teha. Ära ma minna sealt hotellist ei tahaks. Lihtsalt hetkel, need rasked nädalad tuleb üle elada. Töö ju mulle meeldib!!!!Koht ja inimesed ka. Väga!!!!

Ämber...:)

OOi kui kaua olen juba võtnud hoogu, et blogi kirjutada. Tundub, et iga korraga läheb see aeg postituste vahel aina pikemaks. Kogunenud on juba mitmeid teemasi, millest ma kirjutada tahaks.

Täna, aga kohe pean ära mainima märkimisväärse sündmuse. Minuga pole juba ammu midagi nii totakat juhtunud. Nimelt, nagu ikka, riputatakse reedeti üles järgmise nädala töögraafik. Suures segaduses, et üks vaba päev minu nädalasse mahtus, unustasin ära selle nädala tööajad. Niisiis panin äratuskella helisema kella 03:00 am ja 05:20 olin hotellis stendi ees ,et kontrollida, mis kellaks siis homme vaja minna on:d

Oh, seda üllatust kui nädala AINUKE võimalus hiljem tööle minna (12:00) oli TÄNA! Kolmapäevast pühapäevani saan tõusta kell 03:00 hommikul. Palju õnne Andra.
Sõitsin bussiga koju tagasi, möödusin spordiklubist, sinna mahutasin tunikese oma ajast.
Nüüd istun kodus, olen ära joonud kaks 0,7liitrist tassi kohvi, küpsetan cary lehtedega rukkijahu-riisikaraskit ja kell 10:30 stardin taas tööle:)))et kell 01:00 öösel koju jõuda ja kell 03:00 taas üles ärgata. siis imestate, miks mul uusi postitusi ei ole:)))
Ma lähen nüüd karaskit maitsma:)
Armastan Teid!:)

Nonii kallis rahvas, ma olen taas kirjutamishoos!Ja miks?Arvake ära:) Ma söön šokolaadi ja joon kohvi. Ja kui eile paistis päike, oli +16 ja keskmisest jahedam tuul. Siis täna, on meil +17, selgesinine taevas ja soe tuul. Asendasin mantli kampsuni ja lühikese jakiga. (Ikka peatatakse tänaval vihjetega, et ega siin Alaska pole???!!!).
Vihun iga päev niimoodi tööd teha, et kui mul märtsi lõpus nüüd palk miljon pole, siis ...läheb Londonis ilm väga külmaks ma ütlen!
Töötan kolmel kohal. Kõik on aga nii kuidas tööd on. Hotellis olen nüüd tootanud lisaks banquetingile nii pesumajas, talveaias...köögis puudub veel kogemus. Aga kas ma seda ka nii väga tahan, sest kokad juba ise hoiatasid, et see ei ole koht Andra Sinu jaoks, Sa tõesti EI TAHA siin töötada. Arvate jah?:D Muidugi tahan, vastasin.
Tegelikult on aga nii, et kõik kes vähegi väga vastutavatel kohtadel on (Head cheff, headweiter jne) on närvid väga läbi. Arvan et kaks päeva köögis töötamist ja lasen end Tartu Raja tn.suunata. See Teile meeldiks:) Samas, ega hullemaks ikka enam minna ei anna. Nii vähemalt arvatkse minust juba töö juures:pppp
Peale selle on mul veel kaks extra tööd: eluruumide puhastustöö ja jagan mingeid lendlehti majast majja. Omal vabal sooovil saan asukoha ja tööpäeva valida. Jalutada mulle ju meeldib, päike kaa!

Kohe lähen trenni:ddddddddddd
Viimasel ajal olen trennis käimist vähemaks võtnud. Teksapüksid on jube kitsad, ei tule üle tagumiku enam. 3,5kg musklit on mu kõhule ja tuharatele juurde tulnud :) Arvasite et olen väsinud?Ei jõua? Pole aega? Asi on mu teksapükstes ma ütlen. Need ei veni nii nagu lubatud oli. ´Strech´mai ässs!:d Peaks kaebuse esitama?!
Ja sellest ka minu eilne kaltsukatripp. Viskasin vanad teksad nurka ja vajasin uusi pükse:kummiga ja trikotaazist:d
Lõpuks ikka andsin alla ja ostsin seeliku (mahub rohkem). irwwww

Üleüldiselt on minuga kõik hästi. :)
Homme 12:00 tööle. Reedel 08:00 hommikul. Laupäeval 3:30pm; Pühapäeval 06:00. Ja esmaspäevast algab mul ametlikult puhkus. Kuus päeva õhtust vahetust:))))

Nüüd kallin Teid kõvasti kõvasti! Igatsen palju. Eriti oma kallist perekonda. Tõelisi sõpru!:)

Olen olnud eemal...

Pole ammu kirjutanud. Polnud tahtmist, olin haige ja väsinud. Kuigi lugedes oma õdede tegemisi, siis motiveeris see mind küllalt, et paar rida kirjutada.

Jah, töötähe all on möödunud mul kõik need päevad ja kui ma praegu kella vaatan, siis peaksin juba magama. Märtsikuu algas hommikuste vahetustega, hommiku kella kolmeste äratustega. Koju jõuan kuuest. Kell 9 tavaliselt magangi juba.
Suutisn veel vahepeal haigeks jääda. Päris vilets oli kohe olla. Eriti neil varajastel hommikutundidel, mil kuidagi olin suutnud ennast loivata kööki, kohvimasina käima lükata ja siis avastasin ennast 10 minutit hiljem tukkumast püstijalu tv-pult käes keset elutuba...nii on olnud kõik see nädal, ainuke mis muutub on koht, kus tukun.
Magan sügaval bussis, metroos ja sõidan alalõpmata isegi viimasest peatusest mööda, olles ainuke inimene bussis(keegi ei ärata mind...). Päris koomilisi juhtumeid on olnud. Täna nt. tukkusin rongiistmel nii, et käsi toetamas pead nägin unes kuidas lillevaas laualt maha kukkus, samal ajal libises minu käeke pea alt ning ma üle vaguni ehmatusest karjatasin. Vabandasin viisakalt, ise võimlikult palju oma salli sisse peitudes....:d
Veel kolm päeva vastu pidada, siis jään lootma õhtustele vahetustele. Vaba päev?Ma ei tea mis see on. Oh, kuidas tahaks õhtusöögil teenindada juba!:d

Olin valmis kirjutnud ka oma South-kensintoni tripist story vol 2. Aga unustasin salvestada ja nüüd on se memuaar läinud:) Hiljem kunagi kirjutan uuesti!

Nii, nüüd on aeg magama minna.
Kallid olete!IGATSEN. Ja see igatsus kasvab iga päevaga!!!(L)

27 & 28 veebruar

Laupäev 27.veebruar.
Nagu m juba mainisin, siis hotellis toimusid pulmad. Ilus.
Mina, aga seevastu ei olnud ldse oma loomulikus olekus. Tundsin, et pean ennast tõsiselt kokkuvõtma... olin haigeks jäämas. Õhtu saabudes, tundsin ennast jäjest hulemini. Lõpuks küsisin peakelneri käest, kas on võimalus hotelli tuba saada, kun töötan pühapäeva hommikul väga vara, siis sellises olekus ei tahaks ma oma magamisaega bussis veeta.
Sain hotelli toa ja kell 9:00 küsisin ära. Liiga kehv enesetunne oli veel ühek stunnikeseks jääda.
Hotellituba oli vapustav. Käisin dushi all ja kobisin voodi, kell kümme magasin. Tuled põlesid, telekas mängis. Ärkasin kell 5:00 hommikul. Jube.
Pühapäev 28.veebruar(EMME SNNIPÄEV)
Manchester United! Hommikusöök ja lõuna
Huvitav. Ruumi olime ülesseadnud lauad, buffee, suured ekraanid, millest kanti üle spordiuudiseid ja jalgpalli. Meeskkonna kokk teadis täpselt kes mida ja kui palju süüja/juua soovib, eks see aastatepikkune kogemus mängib siin suurt rolli!:)
Hommikusöögil oli vähe rahvast. Lõunal seevastu, olid kohal kõik, kaasaarvatud hotelli omanik.
Mulle meeldis see päev. Enesetunne aga oli ikka haiglane. Nina nohises peas ja kurk kähises. Õnnek slasti meid kella 4:00pm ajal koju.
Väljas oli külm, tuuline. Telefoni kaartil puudus raha ja aku oli tühi. Käisin apteegis. Jõudsin koju, kell oli 7:00pm.

Cold Outside, Warm Inside....

Kaks seika eilsest päevast, mis nii erilised....

Eilne päev algas juba hästi. Olin puhanud. Aku täis laaditud, päike paistis... ja kohtumisel South-Kensingtoni ´Paul´ pagarikohviku väliterrassil ühe väga huvitava inimesega, andis sellele imelisele päeva algusele Prantsuse piimavahuse cappuccino ja hõrkja spinati-mozarellapiruka hõngulise lõhna ja maitse juurde. Tuul sasis terrassil istudes juukseid, päike punetas põskedel ja nii palju oli millest rääkida, mida kuulata. Reisielamused, töökogemus pagarina, eluvaated, soovitused...kuulasin tähelepanelikult! I am so passionated!!!!!Minus keeb elu...soov kogeda ja avastada... õppida. Nautida...

Istusin sünnipäevalauas, vestlesin tüdrukutega ja naersime....kui korraga palus enda jaoks ruumi teha minu väiksel toolil hotelli peakokk. Suunasin oma tähelepanu Temale ja uskumatu, kui palju me leisime vestlusteemasid. Põhiliselt ikkagi rääkisime tööst, sellega kaasnevast distsipliinist, stressist, pühendumusest, harjumustest jms. Kirest töö vastu, soovidest, unelmatest..tulevikust ja minevikust....paljust muust.
Teate ju mind, kui ma räägin küpsetamisest, söögi valmistamisest...käte ja jalgade abiga, silmad suured nagu tõllarattad peas, ahmides õhku ajan suunurgast vahtu, kuna hingata ei jõua nii kiirelt kui seletada püüan, süda taob sees meeletult...ma olen nii actionis...
Peakokk nägi seda ja ütles...´kui pooled inimesed maailmas oleks ka nii kirglikud, siis oleks maailm kohe palju parem paik...´võta oma cv ja kui tahad köögis töötada..oled oodatud!!!
See oli nii eriline, sest Keegi kes muidu on köögis nii kardetud, armastatud ja vihatud inimene ühel ja samal ajal....Me mõistsime üksteist!!!

Tahan hapukoore....tahan kräsupeakooki!!!!

Mul on mure. Mul on tõsine mure!
Mu keel on tuim....igakord kui ma söön midagi. irw...
Alguses panin endale diagnoosi, et mul on maksaga mingi probleem. Siis sai sellest mao probleem ja nüüd hakkan ma arvama, et see ei ole millestki muust kui nendest säilitus jms E-ainetest, mis ma endale toiduga sisse söön. Ja mul ei ole midagi parata, sest mis iganes sa siin ostad, ei saa ma uskuda, et see on naturaalne ja ehe. Isegi puu -ja juurviljad on kasvatatud kemikaalide peal ja maitsetud. Jah, on selline asi nagu Öko...kes neid jõuab osta. Ka Poola poed, sealt võib midagi head saada. Aga igatsen kodumaist usaldusväärset ja maitsvat, ehedat toitu. Tõelist vahukoort...
Maakodu igatsen... palju, mida/keda igatsen...

Minu esimene party in London...

Ma ei teagi kohe kus kohast alustada. Alustan lõpust..päevalõpust.

Sünnipäev
Kell on 07:30pm ja ma olen ikka veel kodus. Külalised olid kutsutud kuueks Metropolitan Bar´i. Ma lihtsalt ei ole jõudnud veel omadega valmis. Kell kuus sõitsin ma alles metrooga kesklinnast Putney poole. Ja ma ei kavatsenudki ennem kuskile minna, kui olen end korda sättinud. Niisiis oli minu menüüs täna inglaste seas populaarsed naha imitatsiooniga mustad retuusid(need olid nii ümber mu kintsu, et tundus nagu nr.38 oleks väike mulle....piiiip); lühike kleidike, tagi ja kontsad.
Kell oli juba 20:10
Veel väike peatus poes :)) leidsin ilusa punase lehviga kihiseva veinimärjukese kingiks, pudeli smirnoffi ja sweps mulle. ....Julgustuseks, muidugi, siseneda sinna baari üksi. :d
Buss, metroo Putneyst via Puddington. Väike ümberistumine via Baker Street ning nüüd oli vaja leida ainult üles Metropolitani bar. Ei kujutanud ette, et see saab nii raske olema. Nii kui metroost välja astusin ootasid mind juba ees mehed: ´Kõigekõrgem armastab Sind´. Kiiruga soovides mööduda neist, märkamata ümbruskonda, hakkasin liikuma kaartil osutatud suunas. Kõndisin 20minutit, ei miskit...mind juhatati edasi tagasi sama teed mööda 45minutit. Mulle aitas! Keerasin pudelitelt korgid ja segasin endale koksi. Kohale jõudsin, kell oli pool kümme läbi. Metropolitani bar asus kaks sammu metroost vasakule. Ma ei ütle mitte midagi!
Selline tõsine inglise pubi. Hästi suur, avar ja hubane. Sama suur oli laud, milles istusid kutsutud külalised. Arvan, lugema ei hakanud, et kuskil 40 sünnipäevalist + 30 (koka lahkumispidu). Meid oli seal päris palju ikka. Soovisin sünnipäevalapsele õnne ja istusin laua teise otsa Monika, Renata, Marta...sekka. ´Tõsise eestlasena on ikka pudel kotis´, lausus Monika(ja kui hea oli minu inglise keel). Segasin endale teise koksi. Rohkem ei olnudki vaja. Kuna mul päev otsa selline tempo taga oli, ei jõunud ma korralikult süüa ja see andis nüüd tunda....:p
Ürituse kulgu ma ei räägi teile....
Ööklubi? 15£ ja kaks tundi oli sulgemiseni aega. Jätsime kombekohaselt hüvasti(suulus paremale ja vasakule põsele) ja võtsin Baker Streetilt taaskord metroo via Puddington, et sealt ümberistumisega putneysse sõita. Kell oli 00:40
Paddingtoni jõudes, teatati et see oli viimane metroo... (vaadake ise kuidas edasi saate). Väljusin metroost, vaatasin, tutvusin tänavaga millele olin väljunud. Pole õrna aimugi kus ma olen ja kuhu pean minema. Astusin suvalisse bussi ja ütlesin et mina tahan minna Putneysse. Bussijuht muigas:ppppp Aga ma räägin...ma olen tubli. Õige buss. Mind pandi Marble Archis maha, mis onminu jaoks igati tuttav koht!!! Lähimast Sainsburyst ostsin 500g juustu ja täisteraleivakud ning kõndisin bussijaama .... Vedas,10 minutit ootamist ja nr.N74 peaks mind kohe ukse ette viima.... nii oleks pidanudki minema....kui ma ei oleks kahte koksi endale teinud. Ärkasin üles hääle peale ´this bus terminates here´. Oi jummel kui palju kordi olen ma seda kuulnud! Olin sõitnud bussiga lõpppeatusesse Roehampton Danesbury avenuele. Buss oli jummala tühi.:) Tänasin bussijuhti ja astusin maha.Vihma hakkas sadama, kell oli 2:00am
Kõndisin edasi...see trip ajas mind nii naerma..ja kõndisin tagasi ning sõin juustukäntsakat. Avastasin bussipeatusest et järgmine buss tuleb 40 minuti pärast. Hammustasin uue suutäie ja otsustasin jala kõndima hakata, kuna...oli tegemist Roehamptoniga, siis ei saanud see peatus olla kaugel minu kodust. Sest KUNA ma nii suur jala käima olen, siis kas te tõesti arvate, et ma ei ole juba Roehamptonis jalutanud. Pidin lihtsalt tuttva High Streeti üles leidma. 40 minutit ja ma olin kodus!!!!!
Vat milline päev!
Täna on hommik, mu maailm käib ringi ja ma arvasin kell 06.00am üles tõustes, et mul on vaba päev täna. Magasin edasi. Kell 8 ärgates, tuli meelde, et kell 3:00pm pean tööl olema. Täna peetakse hotellis pulmi!!!!!
:)))))

Kohvinautleja...

Minus on tõeline kohvigurmaan peidus. Avastan kohvimaailma uusi maitseid. Põnev! Täiuslikult nauditav elamus...ja milline järelmõju, kui olen päevas kuus tassi kohvi joonud..:ppp
Kohvi...mmmm. Mõte töötab mul juba...see tähendab head:))) Et siis juba plaanin miskit, uskuge mind...ja see mõte tundub vaimustavana...




Vaadake, kui laheda pildi ma leidsin...

Pirukas, kohvi ja puder..vaba päeva hommikumenüü...:)

Käisin eile õhtul ujumas. Pigistasin kuidagi 15 minutit välja basseinis. Mind ei motiveerińud täna miski. [Kas need vihjed mõjuvad ka või ma ei saa aru:)]
Aurusaunas seevastu istusin 35 minutit...Lasin aurul naha kuumaks kütta,mõnulesin väljas lamamistoolil, mõlgutasin mõtteid ja LÕÕGASTUSIN:)
Väike filmiõhtu kodus...tean ennast juba. 25 minutit ja magan teleka ees. Ärkan koos subtiitritega, millele järgneb lumesajusaade;)

Täna ärkasin vaakult, et küpsetada tomati-kartuli-ürdi fetajuustutäidisega pirukas. Huvitav?Ilmtingimata:ddd See saab siis hommikusöögiks.
Paari minuti pärast võtan ette väikse trenni ja teekonna South-Kensingtoni hommikukohvi jooma..arvatavasti Costasse. Tahan ära osa saada nendest kiitvaid kommentaare saanud kohvipaladest...
Siis üritan pangas käia, poes, ja kiiruga koju sünnipäevaks ennast valmis panema. Uuesti kiirelt linna, kokkusaamisele ja koos rahvaga pubisse ja klubisse. Laupäeval tööle(pulm) ja pühapäeval pean olema rivistusel 06:30 hommikul. Külas on Manchester United. Serveerin hommikusööki;))

Aeg lendab linnutiivul...

Mõtlesin täna selle peale ja juba nii mõnigi päev tagasi hakkasin tundma, et Andra, ega Sa ei kipu unustama, miks Sa Londoni tulid? Ma tean, et pole veel kaua siin olnud ja pidin ju kannatlikult kõike võtma, aga selle sagimise sees, aeg lendab linnutiivul ning kardan, et ei saa arugi, kui aasta möödas ja ... esitan endale küsimuse. Kuhu ma jõudnud olen?Kas sammukese lähemale oma unistustele? Teed tööd,saad palka...see kulub igasugu ninni-nänni peale. Siin veel eriti. Kõik maksab.
Kõik on ju tore, saan aru. Ja muidugi võibki kõik väga hästi olla. Hotellis võib mul veel paremini minna, kes teab, ehk saan ametikõrgendust, suureneb palganumber, kohtun veel hulga põnevate inimestega jne jne. Aga kas see on see mille järele ma tulin? Kus on kõik need kondiitrikursused; tantsu-, kunsti- ja keeleklassid; töökogemus kondiitrialal Londonis? Mul oli siia tulles kõik ju paigas. Mis, kuidas peab minema...et jõuda unistuseni, mis nii teostatav näis! Arvan et näib siiani. Aga nüüd on aeg hakata Asja vaatama teise pilguga...

Oh, täna mul on mingi imelik tunne...
Ütlesin just Aikile, et hea on sisustada oma aeg töö ja trenniga, siis ei tunne kurbust...ei jõua lihtsalt. Oled selleks liiga väsinud....
Nagu ma ütlesin, mul on täna imelik tunne. Päev otsa on kallanud vihma nagu oavarrest.

25.veebruar. Tänane päev...

Olles harjunud ärkama kell 03:00, ajasin ennast taas tänagi püsti, kell oli 08:35.
Appi, kostus mu huulilt, üritades paari sammu köögini teha. Säärelihased olid Nii valusad, et vaevu andis liikuda...pidi. Ja wc on II korrusel. Tore tore:d
Juba on parem, aga seisma ei saa jääda..pean pidevalt jalgu liikumises hoidma, muidu muutuvad taas kangeks ja valusaks. Ma olen nagu penskar juba. :))))

Kusjuures, kell on pool kaks ja alles nüüd hakkan tundma, et väsimus annab järele ja uni on kadunud. Meel muutub juba erksamaks.
Küpsetan saia:))))seemnetega saia ja leiba kaaaa....:))))
Joon ühe kohvi kohe...ja kuulan plaati. Mis plaati?:d seda kavatsen kohe kirjutada pooleli jäänud blogijutus, mis juhtus minuga 22. veebruar! Kõige pealt aga kohvi....kannatust,mu sõbrad...

KALLID...

Tehtud!

Maraton missugune vol 2

...
24.veebruar.
Oi kui raske oli ärgata. Seekord otsustasin mitte üldse kõndida ja võtta ööliini N74(04:47). Millega ma küll 05:30 tööjuures olen, aga ongi aega ennast seal sättida. Otsustasin. Ma ei suutnud kodus pead kammida ega meikida..miskit. Nii aeglased ja venivad olid mu liigutused. Kell, minust hoolimata, tiksus kiirelt ja ma olin hiljaks oma loivamisega jäämas. Korjasin kiirelt kodinad kokku ja kotti, ning õige pisikesel jooksusammul hakkasin bussjuaamani jõudma. Vaatasin kella...rsk. olin maha jäänud bussist minutiga ja veel viimasest ööliinist kah. Seadsin siis sammud Putney kesklinna suunas, et sealt nr.74 võtta. Oi mul oli padi näos, silmad nagu vett täis õhupallid, juuksed sassis ja iga karv peas hoidmas erisuunda...ja no ikka oli alles uni...
Vaatasin taamalt, tore tore, mingi buss peatub minu bussijamas, raudselt nr 74. Siis silmasin bussi ohutulesi, ise endalt küsides´Kas miskit on mäda selle bussiga? ...No tuleb uus!
Kaks sammu enne bussi, sulges bussijuht uksed ja sõitis minema...jäin ka sellest bussist maha. Kõndisin veel natuke edasi...´Putney Bridge´ peatusesse. Öös oli see nii ilus. Mööda kanali sillerdavat veepinda peegeldus seda ääristavate kohvikute katuseveered ja tänavatuled...

Töö
Sisenesin hotelli. Ühest ja teisest trepist alla, paremale ja vasakule ning seisatades kabineti ees, kus istus minu jaoks juba vana semu, et teda imeilusa hommiku puhul tervitada, oleks vist toolilt maha kukkunud, minu ülinunnut välimust nähes. Sai aru, et raske hommik:)))
Täna oli kõigil rasked varajased tunnid...seda oli iga töötaja näost ja olemisest näha...
Väike ilutund ja kohvi kantiinis.... juba näitaski valgusfoor rohelist tuld kirjaga´Win this race´.
Täpselt samad inimesed, kes eile, sama üritus-hommikusöögi kohvibuffee ja lõunasöögi serveerimine.
Lõunasöögi laual oli üheks valikuks kahte sorti Itaalia täidetud pastat...ISSAND KUI HEA see oli:)))mmm
Minu lauas istus päeva tähtsaim inimene (ürituste läbiviijate ja osalejate jaoks). Sest kõikide nende ruumisisenejate jõllitavad silmapaarid ja kehakeel, väljendasid seda kui kangesti oluline oleks istuda selle mehe seltskonnas ja talle pugeda ka kindlasti.
´Sparkling water for me please...´. Infotunnil just seletati, et kõik mis on laual seda on ja mida ei ole, seda ei saa. Vaatasin otsa veinipoisile, kes vastas, et ei ole mullivett. Mille peale mees vastas omakorda:´Who is charging here?´. Vesi jõudis lauda minutiga. :d ´You are so kind!´sain vastuseks...:d
Päev oli taskord hyper super tore. Melu, sagimist ja suhtlemist oli veel rohkem kui eelmine päev. Need on need tunnid, mil ma tunnen üleloomulikku energiaannust endas, mis vajab välja laskmist, mis iganes moodusel siis. :) Te ei kujuta ette, mis minust tööjuures juba räägitakse, ma ise ka ei kujuta juba enam ette....icccc
Kuna õhtusööki tellitud ei olnud ja muud üritust ka ei toimunud, siis lasti mind koju kell 03:00. Sõin veel veidi sööklas ja jätisn koju minemise tipptunnile. Kaks tundi loksusin bussiga Putneysse. Sain selle aja magada.
Koju jõudes, vajan ma taas laadimist... nii tühjad on mu patareid. Ma ei suuda suhelda üldse...
Jõin tee ja kobisin 10:30 pm ajal magama.

Maraton missugune...

23 veebruar oli nii lahe päev.
Avasin silmad enne äratuskella (03:30). Kõigepealt keerasin vasakule küljele end, ajasin teki pealt,siis pöörasin paremale ja ajasin end kõhuli ning lõpuks upitasin end kägarasse tagumik taeva poole. Olen veidi selles uskumatult imelikus asendis, siis ajan end voodist välja lambavillastesse sussidesse. Paremale käele, uksest väljudes jääb veekeetja, ise veel jõudmata silmagi pilgutada kui see juba elu sisse saab. Kiirelt käib kohvipuru poole liitrisesse kruusi ...ja nii on mul kombeks iga hommik ärgata. Väikesed iga hommikused oodatud ja traditsioonilised ettevalmistused, et selles pikas kiires päevarütmis vastu pidada.
Pärast tunnist aega iseendale, otsustasin hilisema bussi võtta(05:30). Mitte enam ööbussiga N74 (04:47), vaid minna nr.430 ja 74. Tööpäev hakkas kell 07:00. Arvasin küll et sellise seiklusega jään tööle hiljaks, kuid kohal olin 6:11. Mis tähendas seda, et pärast tööriietesse peitumist, väike kohvi kantiinis oli tagatud.

Tööst
Meil olid väga tähtsad, eriti nõudlikud Islamimaade ärikad külas.
Ühesõnaga oli meil nende jaoks ettevalmistatud kohvibuffeelaud. Arvatavasti, pärast meetinguid, oodati neid kohvipausile ja samas ruumis olid oma boksid üles pannud kõik erinevad raha investeerimisvõimalusi tutvustavad/pakkuvad ärihaid...(mina korjasin pärast vahetuse lõppu hoolega igast boksist pastakaid ja muud nänni:))
Meile öeldi kohe, tööpäeva alguses, et need külalised nalja ei mõista, kurdavad, ei ole rahul millegagi,naismass pidid olema madalaim murust, detailideni nõudlikud jne jne. Kõik peab olema täääiuslikkuse tipp!!!
Kõlas esimest kohvipausi kuulutav kellahelin. Rahvasumin valjenes samm-sammult kohvibuffeele lähenedes ning varsti olidki paista esimesed pikkade karvaste habemetega ja rätti mähitud peadega meesterahvad...
Jalad käisid kaheksaks all viies, tuues, joostes, seistes; käed korjasid valguskiirusel kasutatud kohvitasse, samal ajal pühkisid laualt purusi ja serveerisid kohvi... silmad on siiani kõõrdis üheaegselt üritades jälgida ruumis toimuvat üldist teenindus olukorda,teenindades tekitada külalistega silmside, tagada külalistele enda poolt suurepärane teenindamiskvaliteet, üritades lugeda külaliste soove ja mõtteid e. siis jõuda ennem nendeni, kui nad ise seda küsida või paluda jõuavad ning võimalikult palju naeratada naeratada ja naeratada...
Valmistasime ette ka lõunasöögi lauad ja teenindasime neid ka seal.
Oh, mulle meeldisid need inimesed.See pani mind ootama juba järgnevat tööpäeva.
Ma täiega naudin teenindamist, suhtlemist..
Miks ma nii väga säran, kepslen ja õitsen kogu aeg? Sest ma tean, et minu võimuses on teha midagi head. Panna inimesed eriliselt tundma, kinkida neile päeva suurim naeratus...ma arvan et iga inimene on väärt, et neid koheldaks inimlikult ja soojalt. Ja see tagasiside on see, mis teeb minul omakorda tuju heaks... natuke naiivne, liiga heatahtlik?:d Olgu! Selline ma juba kord olen. Aga ma ütlen seda, et Sa ei tea kunagi, kuna Sind elu võib taas selle inimesega kokku viia ja avada Sulle mõne ´ukse´...

Tööpäev lõppes kell 05.30 õhtul. Olles valmis sättinud ja katnud lauad õhtuseks eineks, buffeelaua 24.veebruari hommikuks, poleerinud mõned klaasid...võisime koju minna. Vaatasin kella-tipptund. Putney Leisure Club suletakse kell 9:00. Arvestasin bussireisiks sellises liikluses ca kaks tundi. Otsustasin metroo kasuks seekord. Pilet on küll kallim, aga oh minu imestunud nägu, kui olin üles ärganud ´Putney Bridge´ peatuses ja möödunud oli ainult 35 minutit. Olin kohal! :)))))

Trenn
Unustasin ühe naelase maha ja sularaha ka kaasas ei olnud. Seega riietusruumi kappi lukku panna ei saa. Viisin kõik oma asjad ülesse administraatori juurde. Igati vastutulelikud ja sõbralikud töötajad!
Astusin jõusaali uksest sisse, minu eratreener vastas mul...´Andra, mis Sa arvad ühest ringtreeningust?´. ´Jah, miks mitte´. Võtsin administraatorilt kiirelt pileti treeningklassi ja tormasime kohale minutilise hilinemisega.
Issand, pidin otsad andma... aga nii hea oli. Ja see kuidas suhtutakse Sinusse treeningu ajal.Tunnen nagu oleks juba aastaid selle klubi liige olnud ja kõikide nende inimestega üheskooss trenni teinud, põgusad tutvussuhted loonud.See mulle meeldibki siinsete inimeste juures, et nad ei tundu mulle võõrad.Sa saad päris kindel olla, et mööduja Sinult naeratuse napsab ja küsib ´how are you?´millele võib järgneda väga huvitav conversation.
Pärst tunnist higist trenni, läksin jõusaali tagasi. Jõusaali külastajaid oli palju rohkem, kui muidu, mil mind seal näha võib. Aga see meeldis mulle. Muusika oli valjem ja tundsin ennast nii motiveeritud olevat, et jõumasina selga istudes avastasin ennast kaasa laulvat Lady Gaga laulu ´Bad Romance´. Mille peale pakkusin seda märkavatele inimestele palju meelelahutust. Aga ma ei lasnud sellel ennast häirida(ma ei tee seda ammu juba enam). Mul oli selleks liiga hea olla!!! Tõesõna.

Koju jõudes oli kell 09:00pm ja ma olin ramp väsinud. Kukkusin voodi, avasin blogi ja nii tahtsin seda täites edastada Teile päevasündmused, aga silmad vajusid vägisi kinni. Üritamine kestis kuskil tunni-poolteist. Siis jättes tänased toimetused homsesse päeva, kobisin teki alla tudile.
Ärkasin minut enne äratuskella 03:29 .....

22 veebr.Heategevusüritus Jaan Tätte näidendi "Palju õnne argipäevaks!" lavale toomiseks Londonis

Pean kahjuks lippama praegu bussile, et tööle jõuda, kell hakkab kohe 5.00 hommikul saama. Ma kindlasti tahan Teile oma muljeid jagada ja seda killukest rõõmu ja õnne, mis mulle osaks sai eile õhtusel üritusel...kirjeldada üksikasju, kui eriline on minu jaoks mõni Asi, sest ma näen selles neid (pisi)detaile, mis mind elus õnnelikuks teevad:))). Kui töölt tagasi jõuan, siis kirjutan edasi.
Kallid!(L)


... võtan oma tunni jagu juba aega, et Teieni tuua üritusemuljed. Ma olen omadega täitsa ´out´...suutsin juba magama jääda diivanil ja ka ärgata pärast 5 minutit tukkumist ning arvasin, et on töölemineku aeg..täitsa sooda!:d


Õhtu 22.veebruar
Vaba päev. Trenn. Uskumatu, kui ruttu lendab aeg...
Kell 07:00pm hakkas üritus. Otsustasime, et peaksime ilusti metrooga jõudma, kui lahkume kodunt poole kuue ajal. Kiiruga sättisin end valmis. :)
Bussiga Putney kesklinna, sealt rongile...minust sõltumatutel asjaoludel vahepeatus Balhamis. Ükski väjaskäik ei möödu ilma Costa, Nero, Starbuck Coffee kohvikust möödudes. See on kujunenud nüüdseks juba traditsiooniks!:)Lemmikut nende seast ma veel otsin!
Ja siis mõtlesin, et võiks ju näksida ka midagi. Ja mida minu silmad nägema pidid... üle tee asus pood nimega ´All 99p´ Ühesõnaga KÕIK mis poes oli, maksis 99 penni (alla 18.-EEK). Väike pood see igatahes ei olnud....esimene riiul millel minu silmad pidama jäid, olid maiustused... toblerone suur shokolaad. Väike rõõmus sõjatants ümber katla, väljendamaks enda heameelt(seda on vähe öeldud)...Valus oli see, et mul oli 3£ ainult kaasas. Aga šokolaadi ma sain ja kaks pakki pähkli-rosina segu ka! Sinna tuleb tagasi minna:d
Nüüd hakkasin muretsema juba kas ikka jõuab õigeks ajaks üritusele kohale. Uuesti metroo ja peatus ´Angel´. Kuna me Ivoga kumbki ei mõistnud aadressi kirja panna, siis kujutate ise ette mis saama hakkas.... üks närv hakkas mul kibekiirelt tuksuma vasaku käe küünarnukis, silmad kissitasid Ivo suunas, hääl muutus närviliseks...ühesõnaga sai Ivo sõnalise koslepi mu käest:))))))
Pärast seda rahunesin maha, kui sain teada, et kella 7st hakatakse inimesi alles sisse laskma. Hilineda mulle ikkagist ei meeldi!

Üritus
Kohale jõudes tervitasid mind sulaselges eesti keeles inimesed. Meid oli palju. Sellistel puhkudel, on igatsus kodumaa järele suur.
Mehed seadsid valmis pillid ja kõlama hakkas jazzmuusika.
Koht oli imeilus ja huvitav. Mulle meeldib kunst ja kõik milles see väljendub!
Vaatasin järele, pildid üritusest on üleval. Panen lingi siia. http://gild.edicypages.com/galerii/veebruar-10
Vaadake kindlasti kellel huvi on. Sest koht oli vapustav, ma ütlen!!! Interjöör. Muusika. Näidend. Kindlasti lähen vaatama tervet esitlust. Ürituse lõppedes toimus väike loosimine. Kuus auhinda, kui ma ei eksi. Eesti Kalevi shokolaad, viin, võtmehoidja jpms Teadsin, et ma ei võida kunagi, aga lootus oli ja tundisn sisimas, kui erilise maigu see selle päevale annaks, kui ma võidaks kasvõi midagigi...eip, kuuldes eelviimase võitja nime, kadus lootus ja tähelepanu...keskendusin seltskonnale, milles viibisin ja teemale, mida arutleti. Aga võita Jaan Tätte plaat, oleks parim... ´Andra Metsaluik´. ??????? misasja???? Joodud kahest pokaalist veinist, andsin kehale vaba voli käituda ja oma rõõmu väljendada, seega saate ju aru et ma võitsingi Jaan Tätte ´Olemine´ plaadi. Peaauhinna. Mulle nii meeldib J.Tätte. Kargasin oma toolilt püsti suure ja kõrge hüppega...millegi peale hakkas publik naerma. Kas see võis olla see, kuidas ma Issand karjusin ja Jumalat tänama hakkasin...igatahes väikeste hüpetega karglesin lava ees ja kukkusin kohe kõiki kallistama. No teate mind küll ju:d
See plaat on eriline. Mälestus. See on tükike Eestimaast. Siiani Võimatu uskumine.
Ma sain sellest õhtust sellise elamuse! Ootan juba märtsi kuud!

Minuga on viimasel ajal niipalju juhtunud...Kõige selle tulemise, sisseelamise, igatsuse jpm kannatlikkust nõudvate asjade kõrval on ...kirjeldamatu, mida ma öelda tahan.

Esmaspäev vastu teisipäeva öö...

Juba mitmendat päeva näen ma und seoses veega. Täna nägin, kuidas muidu oli selline hästi madal veetase, ei mitte midagi ohtlikku... pidid natuke vaeva nägema, et ennast sellesse kasta...siis tuli laine, mis Su üle kastis. Ja veidi aega hiljem pöörasin näoga seljataha ja seal minule lähenemas meetrite kõrgune vahutav laine, mis mu endasse haaras ja kaasa viis. Alguses üritasin jõuga ennast kinni hoida ja kas siis vastu punnida, aga lõpuks lasin end voolul kanda...ta viis mu veealla endaga kaasa...see vahutas ja kihises...iseendamisi mõeldes, et kas ja kuidas ma siit pinnale saan ning siis tundisn kuidas hakkasin vee ja õhu piirile lähenema...aga ärkasin üles, teadmata....

See oli üks osa minu unenäost...nägin ka Keiut unes. Kõike ei mäleta, kahjuks. Aga nii paljut siiski, et Sa jagasid midagi ja ma sain mitu :))))

Imelikud unenäod on mul... ja tunne, mis mind ülestulles valdab on kummaline...nagu ma isegi:d

Eesti Vabariigi aastapäeva heategevusüritus Jaan Tätte näidendi "Palju õnne argipäevaks!" lavale toomiseks Londonis

http://gild.edicypages.com/uritus/uritus-4

Vaadake kõik lisatud linki. Mind leiab täna sellelt ürituselt!. Kas pole vahva! Ma nii ootan juba!

Kiirelt mainin ka ära ühe seiga, mis juhtus Quenten Tarantino lauda teenindades. ;Mille peale mulle töökaaslased pärast lühikest itsitavat naeru ütlesid, et ma olen ikka üks imelik eestlanna.... tõsi mis tõsi:)
Juba hakkas paistma kodutee, ainult kohvi oli veel serveerida...kui veel viimane küsimus härradele: ´Sir, would you like to have a cup of coffee or tea?´. Mille peale vastuseks sain ´I love your accent!´. See oli lühike ja kiire tähelepanek kõigest. Mille peale mina selle asemel et härraseid tänada, vastasin ´ I am from Estonia....´

:d

Vabandan...

Ma tean, et pole ammu täitnud oma blogi ja suhelnud msn teel. Ma siiralt vabandan.
Lihtsalt minu päevas on nii palju läbitöötlemist vajavat informatsioonija suhtlemist...see on küll neil hetkedel lõbus ja tore, aga see on kohutavalt kurnav. Ma ärkan tavaliset kell 06.00 hommikul, olenemata kas mul on vaba päev või kiirustan tööle ning mu päevad on väga pikad. Kuna minu inglise keel on konarlik, siis pean sellega, mida öelda tahan topelt vaeva nägema..et ennast korrektselt väljendada ja arusaadavaks teha ning ka Teisi mõista. Tööl käib meil päevas ca 500 inimest läbi(k.a töökolektiiv), kellega on vaja suhelda, kellele tähelepanu pöörata ning et töö sujuks ja organiseeritult kulgeks, peab Sul kõik meeles olema ja ka vastavalt seda korda järgima..uskuge, päeva lõpuks olen ma nagu mahult üleajav kõvaketas,mis viskab bussi II korruse istmel errorit..:ddd...minu jaoks siis koju tulla ja blogi lahti lüüa, et uuesti päevasndmused läbi lahata ja kirjaridadesse vürtsi tuua ning need läbimõeldult kirja panna, on minu jaoks kell 2.00 öösel liiast, eriti kui pean kell 6.00 üles juba tõusma. Nii et ma väga vabandan, kui minu postitused hilinevad. Ning nende tööpäevade vahel üritan ka trenni jõuda:)))Nii need päevad lähevad...
Aga ma ei ole unustanud Teid...ja Teie blogidele elan ikka kaasa ja meilboksi kontrollida jõuan ma ka.Vastamisega on probleeme...:d
Algava nädala tööpäevadel alustan oma vahetust kell 7.00 hommikul, mis tähendab minu jaoks äratust kell 3.00. Hoiatan Teid ette juba:)
Kallid OLETE!!!(L)

The Decanter Bordeaux Fine Wine Encounter 2010....

Reedel sain koju kell 02.00 öösel ja laupäeval(20 veebruar) alustasin tööpäeva varakult...
Täna toimus hotellis veini degusteerimine.
1. Discover Bordeaux's most legendary Châteaux
Taste, enjoy and learn about dream Bordeaux wines at this exceptional Encounter.

* More than 300 fine wines to taste
* Meet over 70 top Bordeaux winemakers in person
* Tour the famous regions of Bordeaux from Pomerol to Pauillac

Producers Attending
Château Fourcas Hosten, Château Lafon Rochet, Château Carbonnieux, Château Malartic-Lagravière, Château Olivier, Château Cos d'Estournel, Château Grand Puy Ducasse, Château Marquis de Terme, Château Sérilhan, Château Suduiraut, Château Climens, Château d'Armailhac, Château Coutet, Château Belle-Vue, Château de Fieuzal, Château Faurie de Souchard, Château Lascombes, Château Marquis Dalesme and many more.

Sissepääs üritusele oli kuskil 50£. Algas see varajases hommikuvalguses juba ja kestis 07.00 õhtul. 12 tundi veini mekkimist. Mis Te arvate, kui palju oli päeva lõpuks purjus inimesi?ja kui palju oli vaja veinipokaale poleerida??????
Töötasin Gazebos, serverisin koos kuue teise tüdruku ja poisiga hommiku-lõunasööki ürituse läbiviijatele. Pärast poleerisime klaase... :d
Hästi toredad on minu jaoks need tööpäevad. Kuidagi selle karmi ja organiseeritud korra juures on siiski nii lõbus ja vaba see töökeskkond. Me kõik teame et esindame hotelli ja selle mainet. Nii ka peame kõigist nõuetest kinni...(no , klientide ees kindlasti kohe). See mis toimub köögis vahel või mis jutte me räägime klaase poleerides...see ei ole keelatud:d Ja hea on tunda, et nende tüdrukute seal on inimesi, kellega ma väga hästi läbi saan...
Ka kokkade jaoks ei ole ma enam mingi kollanokk...tavaliselt pannakse uued tulijad kohe proovile...kas jaksad kanda, kui kiirelt ja miline on sinu reageerimiskiirus, kõike pannakse tähele... ja siis tuleb see altkulmu look, kui miski neile ei meeldi:)))
Ma räägin, kui oskad tähele panna ja märgata asju, on elu hiilgama huvitav!!!!!!!!!!!!!

Teate, minu jaoks hakkab enamvähem kõik juba selgeks saama. Kus asuvad, mis korrusel ja kui palju on üldse mingeid meetinguruume, kööke, restroome, fuajeesid, baare jne selles hotellis. Mina töötan põhiliselt kas Ballroomis, Grand-Ballroomis, Empire-roomis, Drawing-roomis, Gazebos, Wintergardenis. Ja nüüd ka juba Tower Suites. Kõikide nende ruumide jaoks on erinevad köögid, kus toimub toitude ettevalmistamine. Roogade valmistamiseks on veel omaette köögid. Main-kitchenid ja siis muud väiksemad köögid. Ruume on tohutult. Kõik peab olema laitmatu ja vastama nõuetele.

London Critics Circle Film Awards (ALFS)...

Ma ei olegi Teile veel rääkinud, no kus ma siis jõudsingi, alles eelmine nädal sai mulle see SUURSÜNDMUS osaks!!!!Siiani šokis, sellest ka minu ´mitte ühtegi postitust´:)
Ma ei teagi kus kohast nüüd alustada. Ma ei ole Teile ka rääkinud ammu tööl toimuvast midagi. Pole Teile ammu midagi kirjutanud.Igatahes...
Tööl, Landmark London hotellis, toimus ´London Critics Circle Film Awards (ALFS)´jagamine. Kohal olid Colin Firt(Meie lemmik, Raili), Quentin Tarantino jt. kuulsad ja tähtsad inimesed. Kokku ~380 inimest.
Briefing e.infotund, kus tutvustati õhtust menüüd, ürituse kulgu-ajakava ja jagati igale oma laud (nagu ikka). Tööl oli teenindajaid ~60 vähemalt (ettekandjad(~40), veinipoisid(15), headweiterid(5)). No Suursündmus ikkagist!
Ja siis, seal rivis seistes muutus mu kahvatu luige nägu korraga tulipunaseks ja tundsin 60 silmapaari mind jõllitamas. Sosinaid... Mulle anti päeva ´top laud´- Quentin Tarantino ja teised 11 tähtsat Nina:).
Kuna toimus auhindade jagamine, siis teenindajad ennem oma laudade juurde ei lastud, kui see läbisai ja aeg oli toitu hakata serveerima. Mina olin ootamisest närvis, kokad olid närvis ja headwaiterid vaatasid kojuigatsevalt kella...
Aga mina käisin poole tunni jooksul 4 korda restroomis :dd (jah, täpselt...make uppi kohendamas)
Lõpuks siis saime köögist külaliste sekka, algas serveerimine. Kuna seekord menüüsid laua peal ei olnud, tuli endal kõik pähe jätta.Uskuge mind, selles Londoni tiphotellis ei ole menüsse kirjutatud ´kana melonikastmes´. Keel pidi sõlme jääma menüüd lugedes. Aga taaskord pean Teile pettumuse valmistama ja ütlema, et sain hakkama:)
Ei olnud seal hullu midagi ka teenindamises. Rahvast oli palju ja sagimist tohutult. Tüdrukud olid nii actionis..päeva lõpuks vaatasin et üks teenindajatest oli top laualt mööda minnes kohta osutava Quentin Tarantino nimesildi pätsanud ja kilkas nagu oleks autogrmmi äsja saanud. Ma pean Teile aga mainima, et minu jaoks on siiani olnud põnevamaid üritusi, kui see oli.
Koju saime hilja.

Enne seda üritust toimus 50le inimesele mõeldud õhtusöök. Taaskord Vip-üritus. Tegemist oli siis erimaade autotööstuste tipptootjatega..vms. Kelgin sellest, kuna sain taaskord top-lauda teenindada. :)
Laual olid hüantsindid, tulbibuketid ja tumelillakas-punased liiliad...Lillad orhideeõied imepisikeses klaaskuubikus, iga külalise jaoks tema ees oleva nimesildi juures. Väga glamuurne terviklahendus...

Hea päeva alguse retsept...

Siin mu kullake on:

Neljaviljahelbe puder, 100g-ne tahvel piimašokolaadi(pähklitega of course), kohvi ei vaja mainimist ja ilusad kirjaread kallilt inimeselt!!!
Korras! Päike paistab....

Midagi taolist...

Seekord vihstasin ennast tööle minnes seaherneks. Tõsiselt. Aeg-ajalt tahaks mõne bussijuhi ära kägistada.

Sadas....vihma. Terve päeva ainult kallas. Märg, niiske ja külm. Hall ja sombune.
Hommikul kodust välja astudes nautisin hoolega algavat päeva ja vihmasadu ning sellega saabunud värskuse lõhna...ajapikku sai sellest aga tüütu segav sabin. Igast mantli kangakiust hingus sisse üha enam niiskust, mis mulle järjest enam nahavahele puges. Vennad Külm ja Märg ehitasid mu saabastesse kodu ning vihmast läbivettinud mantel mu seljas oli 25kg hantli eest...Lõpuks jõudsin bussi peale. 1,5 tundi sõitu selles ´õndsas´olekus.
Kuna avastasin enda jaoks Putney High Streetilt ´Chinese Herb Medicine & Acupuncture Therapy´ e. nn Dr.Tcm kaupluseketi,ning muretsenud sealt endale kuldselt mõjuvat ja IMElist ürdipuru sisaldavat karbitäie teepakikesi, siis suurt ime lootes, olin loomulikult suutnud enne teekonda ära juua 4 liitrit ürditeed, mis uskumatult kiirelt hakkas mõju avaldama just Putney´s bussi istudes:ddd Ja uskuge, 4 liitrit teed koos valju vihmasabinaga bussi plekkkatusele muutsid mu väga....rahutuks:) Ning siis, viskasin endamisi nalja, no see oleks küll nüüd tore, kui bussi valjuhääldist kostaks taas ammu tuntud sõnum `This bus terminates here,take all your belongings...´.Mis iganes. Mul oli veel 7 peatust sõita ning ometi näitas bussigraafik viimase peatusena Baker Streeti(minu oodatud peatus). Ja voila,miks minu mõtteid ei võeta kuulda, kui unistan lotovõidust???? Koos minu suure põie ja vihmast märgade ihu ümber klepuvate riietega suleti minu taga uksed Portman Streedil.....RAISKkkkkk...OLIN NII VIHANE!!! alustasin nüüd jooksu Baker Streedi suunas, veel kiiremal sammul kui muidu..:)) Läbi poriloikude ja tänavaid ummistava rahvasumma trügisin ikka jooksusammul edsi.Nägu oli mul peas umbes midagi taolist nagu käesolev pilt näitab.

Ei olnud ka midagi erinevat ka töölt koju minnes. Ikka sadas vihma, mu riided olid endiselt niisked ja külmad. Bussiaknast ei näinud endiselt midagi...ja bussipeatuses pidin bussi ootama 40minutit, mis mu 3-peatust enne Putney High Streeti maha pani...rsk...Viskas üle, kõndisin 3 peatust edasi, ootasin 20 minutit nr.430 ja sõitsin 5minutit edasi kodu ukse ette..
Väsimus murdis mu töölt koju jõudes hoobilt diivanile kahe teki vahele, ikka oli külm...enne sügavasse unne vajumist kostus minu huulilt veel mõni roppus ja nukker niuks... kell oli pool 3 öösel!

Top brands. Low prices...

Ostsin endale õiges numbris rinnahoidjad (Esimene mul:ppp).Ja teate mis, sest ma saan seda siin teha. Ma saan osta normaalse pesu endale. Ilma, et ei peaks kuskile vahetükki õmblema, sest siin on mõeldud ka naiste peale, kellel ongi vat väike rind. Eestis sellise numbri kandjad saavad ju ometi olla ainult 10-12 aastased(isegi veel nooremad,tänapäeval). irw
Muidugi oli mul mure, olen kõik need aastad vaikimises elanud...kannatanud:p Nüüd las keelepaelad valla ja ütlen mis ma asjast arvan:) Hea ja mugav pesu on! Vat. Ei pigista kuskilt, ei pea päeva lõpuks neid kaelaümbert alla tirima, ei sooni kuskile...nii muuuugavad. Ostetud said T*K*MAXX kauplusest (small prices, big labels) Maksin 4.99£ IRW (normaalhind:59.60£) Mis kostate?:)
Vanad meenutasidki juba rohkem nagu vorstinahku...:d

Kell on 00:06

Jah, ma tean....

Ma ei tea kas on see minus, et mina olin täna kohe eriliselt tähelepanelik või on see seotud siiski läheneva Valentinipäevaga, aga kodust välja astudes ümbritsesid mind enamus jaolt vaid armastavad paarid, ilusad ja romantilised sõnad üksteisele, hellalt käest kinni hoidvad vanapaarid. Kõikjal oli näha õhkuvat armastust üksteise vastu, hoolt ja soojust.
Siis mina seisin seal hotelli talveaia ees, oodates tänaseid külalisi. Vaatasin kõike seda ilu ümberringi.Eelkõige üksteise seltsi nautivaid noori, veinipokaale kokkulöövaid paare...lillekimpudega imetegijaid ja mõtlesin. Nii hea on teiste õnnele kaasa elada, vaadata neid ja arvates, mida nad tunda võivad...mida mina tunneksin. Ma ei oskagi kirjeldada, mida see mind tundma paneb, kui näen neid inimesi tulemas ja lahkumas. Kui mees seisab suure tugeva kaljuna naise kõrval ja tema joaks see ainuke on...naine õrnalt mehe külje alla poeb, temast kindlustunnet ammutab ja tuge leiab...
Siis aga tunnen, et hea on olla Ise see eriline inimene Kellegi jaoks. Sina saad panna teisel inimesel silmad särama, laua teises otsas istuva mehe üksipulgi Sind jälgivaid pilke nautida, tema naeratusi noppida ja lahkudes puudutab Tema soe ja kindel haare Sinu peopesa. Tema on see, kes Sinu kõrval tugeva kaljuna seisab ...
See on hea tunne olla kellegi jaoks hästi tähtis, eriline. Keda hinnatakse, kellest lugupeetakse, keda austatakse, oodatakse...
..keda usaldatakse...

Eriline kohvipuru...

..mind ei huvita üldse et kohvi joomine kuivatab nahka. Minu jaoks on see nii tähtis sündmus hetkel ja kohvipuru nii Kallis, et valasin samale kohvipurule teistkorda ka veel vee peale...´ja pärast 2-liitrit, sõin kohvipuru ka ära...iccc
ps.Ma olen ilus nüüd.

Jõulud veebruaris...

Ma olen hetkel nagu väike laps jõulukuuse all kinki avamas....Emme ja Keiu-Kulzi pakid jõudsid minuni. Kaks nädalat võttis aega, aga see praegune hetk korvab selle kuhjga. Appi...ma olen nii õnnelik hetkel nende üle. Emme saatis kohvi...450g kohvi...ahhhhhhh. Ja kohe avasin kohvipaki ning see kohvipuru lõhn... siiani ripub kohvipakk mu nina küljes. Kohe hakkan kodukuumakohvi jooma. Mõelge, kui palju rõõmu võib valmistada selline lihtne kuid nii oodatud ja kallis pakikene. Mul on maailma parim perekond!!!!!!!! Kargasin oma lambavillasussidesse ja kohe hakkan tööle minekuks juukseid sirgendama ja välja lähen saan Keiu kingitud mütsi ka pähe panna. No mis saab veel parem olla?:d Ja emme saatis veel Liotoni mulle:))))....NII LAHE LIHTSALT!Nii eriline päev!Nii kallid on need hetked!!! AITÄH
Ma lähen nüüd naudin neid hetki veel, kuniks bussi peale pean minema...aga ma tlen Teile, isegi jõulukingituste avamine ei ole võrreldav sellega, kui avasin koduste poolt saadetud pakid. Emme on nii heaaaaa...
Armastan

See on minu ala....

Töötamine, küll veel täiskohaga ettekandjana selles suures uhkes hotellis, on andnud kõrvaltvaatajana minu jaoks hoopis uue tähenduse toidu serveerimisel. Toidukogus taldrikul, valitud komponentide huvitav ja silmapaistev kooslus. Toidu terviklikkus idee tasandil, selle valmistamine, samamoodi garneerimine...Toidukunst on jumalik!! Jumaldan toidumaailma!!!!Kirjeldamatu tunne...
:)

..lihtsalt nii väga tahan...

Täna kõndisin mööda tänavat ja jõudsin selgusele et ma ootan Imet. Jah, see on see tunne, mis mind valdas. Minu sees on see kogu aeg peidus olnud...seesama Tunne, kuid nüüd ma andsin sellele nime: Ime. Ja nii ongi, minuga peab kohe varsti juhtuma ime. Ma ei tea mida ma ootan, aga ma tean ja tunnen selle ära kui see minuni jõuab. Sest see pakitseb minu hinges, on olemas, aga ma ei leia teed selle välja laskmiseks... ootan ja olen mina ise ja loodan et üks hetk Tean, et See ongi See mida odanud olen. Küllap sellel imel on ka omakorda veel nimi...nt rahulolu. Ma ei tea, aga tean, et ma ei ole savutanud veel seda mille järele minu hing ihkab. Pidevalt tuletab mulle seda mu meel ja mõistus meelde, ning ma leian väikesi vihjeid ja sooje äratundmishetki asjadest millega tegelen, mida armastan, millest möödun, mida näen, inimestest...oma igapäevaelust. Ma tahan et see kooslus minu olemusest, ideedest, soovidest, unelmatest, õpitust, kogetust...mind nüüd kuskile viiks. Tahan hakata juba neid küpseid punetavaid vilju korjama. Kõigepealt aga tahaks näha neid rohelisi vilju ja seda päikest, mis neid küpsetab. Iga päev tunnen, kuidas minu sees keeb elu ja energia. Ülev õnnetunne elust enesest...kuid miski on puudu...
Mõtlen, et et ehk see otsimine, avastamine, äratundmine annab ühe huvitava maitsekoosluse...põnevuse ootusärevuses ning siis kui aeg küps oskan ma seda veel rohkem hinnata ja nautida.
Ma ei ole tänamatu, mul on juba olemas Kõik, mis vaja... ma oskan tänulik olla, selle eest mis mulle antud ja olemas!...
Siiski....:)))

Maailmapäästmine Holliwoodi moodi...

No minule on ikka küsitav see mis süsteemiga on üles ehitatud inimkonna päästmine läbi filmizüzee...
Asi on tõsine. Olgem ausad, mul läheb hing väga kurjks ja rusikaks tõmbunud käenukid hakkavad kangesti sügelema. Tahaks peksta kedagi ja tõukida. Aga kuna ma üritan aru saada et tegu on väljamõeldisega, siis piirdun valjude, roppude kommentaaridega. Nihelen ja kisun oma juukseid. Kissitan oma silmalaugusi, pööritan silmi ja hoian kahe käega peast kinni ning seletan, mis ma nähtavast loost arvan ja kuidas TEGELIKULT peaksid asjad olema, et kõik toasviibijad ikka mõistaksid minu mõtteid ja tundeid. Ebanormaalsuse tipp.
Neljal ´tüübil´ on vaja Maailm päästa ja hallo hallo Helgi Sallo, mida tehakse. Muretsetakse kas muru saab tallutud ja vaasid jääksid terveks. Et vahele ei jääks poisi vanematele, ...aega on meil küllalt et jokutada! See on lihtsalt nii koomiline, kuidas 4 hiigelrobotit meetrises tagahoovis üritavad end peita, niikaua kuni poisinolk toas neid tähtsaid prille otsib ja vanematele seletab, et ta ei tegelenud enda ´Samuel Happy Time´iga´.irw
No ma ei või. Ma vaatan praegu ka veel filmi ja mul on nii palju mida kommenteerida, peab mainima. Ja no need naised...ohkama ajab lausa.Minuga ei saa filmi vaadata. Ma kommenteerin isegi seebikate ajal:)))
Mina lahendaks hetkel televisioonis jooksva filmi ´Transformerid´ konkreetsemalt:) Jajah,...täpselt...seksisteene oleks rohkem..icccc. Nali! Lollakad:))))

Mehed....

Täna oli tööl hästi tähtis üritus.Kohale oli kutsutud hotelli juhtkond ja see magusaim koorekiht. Serveeriti 5-käigulist õhtusööki... Minu arust oli õnnestunud üritus!

Aga tööta siis koos meestega...
Eks siin ole süüdi minu Zara´st ostetud põlvedeni kitsas, tagant pika lõhikuga seelik, mis võtab selles trimmivas sukas imelieslt Beyonce pirnja tuaharapatjade mõõdu välja...iccc ning need mustad kõrge kontsaga kingad... Nagu ma ikka, ei jaga ju kunagi esimese korraga matsu välja..alles poool tunnikest hiljem jõuab kohale(mõnikord ka alles jrg päev/nädal).
Koristasime saalist laudu, kokad pakkisid köögis omi asju ja möödusin kiirel kõpsuval sammul neist...minu taga rida naisi... korraga läheb hirmus vadin lahti... mehed krt jõllitasid mu tagumikkuja naistel nalja kui palju...

Minu lauas olid äraütlemata toredad, ilusad ja veetlevad inimesed. Enamuse moodustasid seekorda naised. Oli kohvi serveerimise aeg juba, kui kummardudes peent ülikonda ja kikilipsu kandva mehe ning tulipunaste huultega 30 ndates aastates naise vahele, et küsid, kas nad kohvi soovivad, kostis mehe suust:´where are You from?´ Ütlesin , nagu ikka et Eestist (ise sealjuures nii uhke olles:). Selle peale üllatas naine mind komplimendiga. ´Sa oled nii ilus ja just loomulikult ilus´. ´Oleksin ma lesbi, siis ma võtaksin Su ära´. Ma olin näost nagu tulekera...hõõguv sütekeris...

Siis sõin šokolaadi, sooja ahjusaia imehea võiga, veel šokolaaadi... :)

Tööpäeva algus...

Sõit tööle...
Üks väike pisiasi meenus veel, mis mind peale lüristamise, matsuamise ja vilistamise veel ärritab. :))))Ma ei kannata absoluutselt ootamist(milline üllatus mu lähedastele). Ei kellegi järel, ei liiklusummikutes, eriti kui kiire on, siis mõne jalakäija sabas sörkimine...minuga nalja ei ole!:d
Eriti vägivaldseks muutun ma kui olen valmistanud süüa ja siis hilinetakse nt lõunale...toit jahtub, selle kvaliteet langeb ju:))). Ma juba hoiatan kohe, et kui kahvliga kintsu ei taha saada, siis parem üldse mitte kohale ilmuda (kohale ei ilmu, siis mul on selleks puhuks kodus väiksemat sorti leegiheitja...:ppp )
No ja nüüd siis jutu pointist-istun mina bussi, et tööle sõita. Harolds´is buss liiklusummikus...seisab..jala ka pole mõtet minna. Oi ma olin terve maailma peale vihane, nihelesin ja podisesin oma pudrulõugu...siis kui juba tunda andis bussi liikumist, ilmus bussiekranile, vahelduseks minu magavast näolapikesest, kiri: ´buss muutis suunda...´. Ennegi mul nii olnud, et aetakse bussist välja, et siin on nüüd lõpppeatus ja tee mis tahad. Raha on võid uue bussi võtta, raha ei ole..oma asi et valel ajal bussi peale tulid...
Õnneks olen ma nii palju jala käinud, et tean juba töökoha ümbrust peast...Jooksin tööle.Ja ma sain siiski oma 3-tassi capucinot koos tuunikalasalatiga:))))
Tööpäev läbi, ootan mina jälle bussi...No mitte kohe ei istunud liiklusõnnetusest põhjustatud ummikus.Sellest tingituna suunati bussiliiklus ümber ja taaskord kustutati märguandeks bussist tuled ning mind pandi maha 4 peatust enne Putney High Streeti, kus ma oleks alles maha pidanud minema...lonkisin, külm oli ..jõudsin just koju muuseas!:))) Ma olen nii väss... Ivole naeratasin ainult ja kobisin ära kööki leiba sööma ja teed jooma... IGAKS JUHUKS icccc

Homseks ehk väike lisatöö...

Käisin just trennis. ´Abs & strech´ + tunike jõusaali. Minu personaaltreener oli taas kohal. Nii kui nägi et ma viilin kavast kõrvale, oli ta sopsti kohal ja aitas õigele järjele saada. Ning enne ära minekut, peitsin ennast venitusruumi...möödus kaks minutit ja mees oli kohal...aitas mul venitada ja lõdvestas lihaseid:pppp Täna ma sain nii palju targemaks veel et tean treeneri nime ´Chris Ma teen Sulle 1,5 tundi higist nõretavat trenni Clayson´

Spordiklubis sai mulle veel üks hea üllatus osaks. Mulle pakuti võimalust käia kuu lõpuni trennis 15£ eest, sama paketiga e. ´all inclusive´!

Ja koju jõudes sain telefinikõne. Kui veab siis saan homme väikse paari päevase lisatöö.

Aga nüüd hakkan tööle sättima. Tavaliselt võtan ma enda jaoks aega tööl sööklas tiksumiseks...Tunni aja jooksul loen lehte, söön salatit ja joon seitse tassi capuchinot(nii hea) ning suhtlen inimestega. Seal istub alati inimesi ja uskuge mind, keegi ei lase Sul lauas üksi istuda...´Hey how are you?....´:dddd

Sellepärast see mulle meeldibki...saan SUHELDA!:)

Vesi on eriline...

Oli aeg, kus ma absoluutselt ei tahtnud trenni mõttes siseruumides ujumas käia. Ma tegin seda ja käisin, kuid minu jaoks oli see kohutavalt igav, jube pingutus pidada tunnike vastu ujudes ühte sama maad edasi tagasi ning selle eest veel maksta:)! See kõik muutus Tartus viimastel kuudel. Ujumisest sai lõbus, intensiivne, meeldiv, oodatud ja väga erilise tähtsusega sündmus minu jaoks. Nii on nüüd igakord, kui avaneb võimalus ujuma minna, siis ma loomulikult teen seda. Vesi on hea, see paneb mu silmad särama ja ...üleüldse ujuda on tore! Endiselt vajan ma aga motivtsiooni, et läbida 1500m!!!!!:) see oli sulaselge vihje....

Vahepeal on ka NII hea....

Vedelen voodis. Olen end madratsil kahe teki vahele kerra kerinud,tuba on pime...ennem nägi läbi suurte akende ka õue, kuidas tuul keerutas langevaid lumehelbeid, oravapere tegemisi ja päikese värvidemängu..see oli imeline-hetk, kui päike puu harunenud okste vahelt selle rohenevat kuube näitas ja kiirgas rõõmsalt kevadist lootust..vaheldus loojudes ilm ja värvid aga halli hämarasse kuube... puu harajad oksad tõmbusid kalgiks ja igast pisikesest liigutusest väliruumis oli tunda et seal on külm ja ikka veel on veebruar...
Nüüd loen välja ainult taeva süngest sinast puu kontuurid...ja söön suitsukala,joon teed ja oma rasvased näpud pühkisin Ivo tekikoti külge:d...lihtsalt imeline on olla....

PALJU ÕNNE ! OLED PARIM Vahur MUAH

KULD...
Aga minu venna võitis omas vanuseklassis vabariiklikel spordikoolide vahelisel võistlusel ujumises kuldmedali!!!!!!!!!!!!!!!!PALJU PALJU ÕNNE! OLEN UHKE SINU ÜLE!!!!!! Sa oled parim!! Igatsen...
Sinu mu väike usin tark ja andekas väikevenna kallistaks ma topelt keerukringliks.... Armastan...

Tänane päev...10.veebruar...juba..Kevad, a gde???

Avastus...
Ma avastasin eile enda jaoks, et kui ma kõnnin sirge seljaga, rind ette puhitud ja tuharalihased pinges, siis mõjub vähem koormust mu jalgadele....ja suurem koormus mu kõhulihastele...:pppppp

Ei käi siin midagi 7 tundi trennis...
Käisin täna trennis...bodybalancis ja siis läksin jõusaali. Suutsin juba jooksulindi käima panna, kui Härra´Ma teen Sulle 1,5 tundi higist nõretavat trenni´tuli... pani mu jooksma ja mäest kõndima..endal tal suured ripsmed välkusid kavalalt, silmad särasid peas ja väga lõbus muie oli huulil...päris seksikas nägi ta ise selle juures välja pean mainima, aga jube turske jupats on....iccccc
Siis tegeles mu kallal tund aega...mul oli nii imelik...urvitasin seal tuharat,tegin rinnalihaseid:d....kasutasin hantleid, palli..kummardasin ja kükitasin...mees muudkui õpetas ja muigas...ja siis venitas mind. Ise venitas!!!....ma olin matil maas- selili/kõhuli ja muudkui painutas mind....
Trenn oli hea. Nüüd siis on mul personaalne trennikava tehtud. Homme tean,mida teha! Super!:)))

ÕNNELIK INIMENE...
Teate, ma olen nii õnnelik!!!!! Päike tungib läbi aknaklaasi tuppa mu voodiotsa ja soojendab mu varbaotsi...tööl oli eile nii lahe, inimesed on minu jaoks nii armsaks saanud...tänavad on kuivad, inimesed naeratavad, ma küpsetan seemneleiba....mu lemmik raadiojaam käib... ..´mad about you...´
...ootan homset tööpäeva juba...täna õhtul lähen ujuma ja sauna veel...tunnen et olen taas oma vormi leidmas...raseerisin ja lõikasin varba küüned, lõpuks. Olin juba puu otsa ronimas...:dddd ning jrg laup on piduuuuuu....kus ma olen kindlasti olemas kitsas lühikeses kleidis ja kontsakingadel...annan oma parima;):p
Lihtsalt hea on olla....ja siis olete mul Teie.....kas ei tee siis õnnelikuks!!!!

PALJU ÕNNE KADRI!!!! I lav juuuu

10.veebruar 2010
Inglitrio ühel liikmel on aga täna SÜNNIPÄEV!!!SOOJAD KALLISTUSED ja SOOVID Muzzzzinale!!!:)))Kringliks kallistaks Su....

Minu hullud unenäod...

10.veebruar 2010
Ma panen ruttu kirja ennem kui mul meelest ära läheb.
Ma ei tea mis toimub, aga nädalas korra, magan ma vähemalt täiesti kohutavalt. Pööran, keeran ja siplen voodis. Uni on lünklik ja ärkan tihti, vaadates kella. Nii ka täna öösel. Magama läksin kell oli 1 öösel, üles ärkasin pidevalt, kuni kella 3ni...siis suutsin magama jääda ja näha kohutavat und. Lähedased teavad, et ma näen IGA öö und ja need ei ole normalsed unenäod! Nii juhtus ka täna öösel.
Esimesena, mis meeles on, nägin, kuidas lähenesin oma linna majale, väljas oli juba täitsa pime. Ei mäleta ma aga, kust ma tulin ja miks, aga umbes Tädi-Liide maja juures kõndis järsult minu ees mees, kapuuts peas, üleni mustas ja keeras meie hoovi, kohe köögi aknast sisse piiluma. Teate kus ma kartsin unes ja milline hirm mul oli, sest mina kõndisin tema taga kohe ja mul ei olnud kusagile peituda..Jõudes hoovi, pöördus ta näoga minu poole(vahelejäädes) ja suunas revolvri mind maha lasta soovides...püüdsin appi karjuda, aga mul ei olnud häält.....
...siis nägin kuidas koristasin maakodus(Ulilas) riiuleid. Meie eilne õhtune headwaiter Artur oli mind kohale kutsunud, et vaja tulla. Minuga olid koos veel üks poiss ja tüdruk...(unenäos oli väga palju detaile, mis jooksid nagu põhi storyle sisse...seda on raske kirjeldada...) igatahes ei tahtnud Artur minu tunde kirja panna, kuna ma ei oskavat koristada ja ei olegi nagu üldse midagi teinud seal..küll mina näitasin, et koristasin selle riiuli ja selle ja selle, et kaks tundigi vähemalt..siis Tema ütles mulle et ´Sa Andra ei teagi mida tähendab tegelikult koristamine...´mille peale ma solvusin... Artur seisis kaevu juures, poiss ja tüdruk läksid ühes suunas ja mina teises suunas..ning siis saatsin Arturile sõnumi..sõnumis oli kirjas minu esimene nähtud unenägu, et see mul meelest ära ei läheks....kujutate ette-absurdne...
..Tema vastas aga mulle, et tal on kaks poega(kusjuures tal ei ole isegi naist mitte) ja kurtis oma elu üle...mille peale olin mina jõudnud juba tagasi ringiga maakodu ukseni ja suundusin valgeklaaripuu alla, mõeldes et minu isa suri kui olin kolme kuune, ema kasvatas meid üksinda ja oleme kogu elu ise koristanud ja kraaminud enda tagant...
Nagu ma ütlesin, ei suuda ma kirjeldada Teile seda tervikpilti, mida unes nägin ja tundsin...:maakodu seinad, maastik, ilmed ja tunded. Mingid pildid minevikust, mida igatsen...
..ja kolmandana nägin vanaema ja vanaisa koos, kuulsin neid ja tundsin nende kohalolu. Ma ei näe neid kunagi koos, VÄGa harva oma unenäos.
Nägin et sisenesin majja. Mäletan seda ruumi..MIDAGI oli puudu..otsisin Midagi..kahetsesin et nii on läinud ja siis vnaema ütles mulle: ´Ära muretse Andra, küll kõik saab korda, võta aega, küll Sa jõuad....´; ´Oled oma südametunnistusega hästi hoidnud Vanaisa pensionipõlve raha, mis oli mõeldud tema vanadekodu panekuks, see on nüüd hästi pangas kasvanud ja Sa võid selle nüüd välja võtta ja kõik saab korda´... siis edasi nägin ka veel midagi...aga meeles on ainult üksikud lüngad: kaev (kas ma ehitasin seda ...ei mäleta), vesi (hüppasin vette, tungides läbi teise aega-minevikku. Tean et sellel oli eesmärk, aga ei mäleta enam), olin kellegiga koos....detailid, detailid, detailid....
Igatahes, sellised unenäod kurnavad mind...sest ma elan neid unenöos väga läbi.. ja ka pärast ilmsi...

27.jaanuar.2010
Tegelen oma blogi loomise kallal. Üritan, ma üritan selle käiku lasta kiielt. Siis on ka Teil kergem jälgida.
Aga siin diivani peal kõvasti oma mõttetööd lahates, meelde tuletades selle reisi visiooni ja missiooni... siis ikka turgatavad pähe ka uued ja huvitavad mõttevälgatused. Nagu näiteks hakata ärima suitsukala siin:pppp Mina oleksin ettevõtte manager ja Ivo lihttööline...irwww Juba valmib meil suitsuahjuplaan ja äriplaani kontseptsioon...:))) Minuga juba igav ei hakka:))

28.jaanuar.2010
Eile, kõndisin Putneys ringi...möödusin juuksurisalongist, mille uksepeal asuval teadaandel minu silmad peatuma jäid..´Hair models required for trainee practice ´. irwwww....hehee, kas ma siis mitte ei sisenenud, et uudistada, kuidas taas midagi tasuta saaks:ddd????
Igatahes, jäi see sinna paika, sest selle eest küsiti ikkagi 20£ :ddddd
Aga koju jõudes, see mõte minu peakeses genereeris juba uut plaani...niisiis..asub Londoni kesklinnas Oxford Streetil ´Tony & Guy´ hair Academy...ja mul on JUHUSLIKULT nüüd sinna juukselõikuseks aeg broneeitud:)))) Kohe kindlasti saab see shokk olema...:pppp Õnneks, ennem, kui Te mulle külla jõuate, kasvab see soeng välja, ma loodan...kui lühikeseks nad ikka lõikavad???:)))))))))iccc

29.jaan.2010
Natuke eilsest päevast. Ärkasin ma kell 6 hommikul. Mulle meeldib hommikul enda jaoks aega võtta. Minu jaoks on see kõige tähtsam osa päevast ja see kuulub mulle. Tiksuda liitrise kohvitassi taga, mõelda välja ekstreemseid tundeid esilekutsuvaid ja maitsemeeli ergutavaid pudruretsepte ning siis need ka ellu viia...vaadata inglise magedaid huumoriklassikuid jne jne....
Tööpäev algas kell 11. Miks mitte minna jala tööle? Teised vaatasid mind nagu ma oleks peast soe:d

...igatahes Putney high street´ilt võtsin bussi nr ´14´ suunaga Hyde Park Corner´ile, et ülejäänud tee jala kõndida:)... bussis suutsin taaskord pärast 15minutit sõitu silma looja lasta ja nii sai kogu bussitäis rahvast minust järjekordse serjaaliklipi....
Tööle jõudsin üllatus üllatus tund aega varem. Ise jalutades mõtlesin, et kui koju jõuan siis keksin kui hea orienteeruja ma olen...kõik on juba selge kui seebivesi, kõnnin nagu kodulinnas-et ikkagi on märkimisväärne aeg juba mul elatud siin:)
Tänane üritus kuulus hotelli personalile, kes on töötanud hotellis täpselt ´5´, ´10´ või ´15´aastat. Nende auks korraldati pidulik lõunasöök.
Iga ürituse alguses, nagu alati, tutvustatakse meile kogu ürituse plaan ja olukord ning jaotatakse lauad. Otseloomulikult olid kutsutud pidulikule lõunasöögile ka inimesed, tänu kellele mina hotellis üldse tööd sain. Seda enam tundsin kuidas tuleb pingutada ja oma õpitut kasutada!Aga nii enda maha rahustamise mõttes tsekkasin oma laual asetsevaid nimesilte....

Aga veel olulisemat rolli mängis minu jaoks see, et see üritus oli mõeldud inimestele, kes kõik need aastad on olnud ühele tööandjale lojaalsed, kes pikki päevi ja öid hotelli heaolu nimel töötavad, kes moodustavad selle hotelli vundamendi. Inimesed, kes kõik suure osa oma ajast pühendavad teistele. See üritus on Neile tänuavalduseks ja nüüd on nende kord istuda selle laua taga ja nautida kristallpokaalide kokku löömist, hõbekandikult seveerimist ja muusika paitavat meloodiat. Ma poeks nahast välja, et pakkuda kõige paremat teenindust, neid tundma panna kui väga nad seda väärt on, neid hinnatakse ja austatakse, kui tähtis on nende olemasolu!!!
Niisiis üritasin oma kõige laiemal naeatusel, lahkemal olekul, soojemal ja säravamal võimalikul viisil endast paima anda....

...Mul oligi vist gloobuse suurune naeratus, minu suured silmad särasid peas nagu tõllarattad, samm oli kerge ja graatiline. Heldelt ulatasin lauale toidukorrad ´thank you sir/madam´, ´your welcome´..etc. Vaatasin sügavalt silma ja vastasin kõigele sooja naeratusega.
Aga miks ka mitte.... kui vaadata natuke ringi: lahmakate lühtrite soe hubane valgus, iga lauda kattis 150nene kirev tulbikimp, veinipoisid hoolitsesid voolava veinioja eest, päike rääkis klaverisaatel läbi aknakardinate tunginud päiksekiirtena lugusi... hõrgud toidud ja püüdlik teenindus...

...ei möödunudki kaua, kuni se kõik mulle tagasi tuli.Mõtlesime enne koju minekut väikese lõunasöögi teha sööklas...nagu ikka kuhjasin taldriku head paremat täis(kana, tuunikala, läätsed, hautatud kapsas, roheline salat, tee, jogurt) ja istusime tüdukutega lauda.
Silmanurgast nägin mööduvat meest,kes minu suunas vaatab.Must ülikond ja lips oli vahetunud igapäevaste tööriiete vastu:kaltsakas määrdunud pluus,tunked..nägu oli higine ja millegagi koos:d
Teretasin viiskalt ja küsisin inglastele kohaselt´How are you?´.Lähenes mulle,kummardus,vaatas silma, naeratas ja lausus siis´ You make my day´,´keep the same smile...you are wonderful´.
Ma olin näost nii punane kui põlev süsi...pärast piinlikku vaikust minu poolt turgatas pähe ning sama kiirelt üle huulte nagu ruuporisse´Thank You!´.
Ja siis koduteel mõtlesin,mis on selles naeratuses nii erilist..mis iganes see ka ei oleks, see mõjub!Soojus,hellus,õrnus,samas natuke kurbust puudutas mu hinge... mul oli nii hea meel, et olin suutnud kellegi päeva ilusaks teha....

Koju, sai asi otsutatud juba hommikul, et minnakse jala...Mrylebone-Hyde Park-South Kensington-Fulham-Putney...kaua see siis ikka ega võtab?:ppppp
Oh, kuidas mulle meeldib Hyde Park....keset linna on meeletu lahmakas loodust...nii ilus. Päike paistis eile, õhk oli soe..imeilus päev kõndimiseks:d
Paar tiiru pargis ei tee ju paha...muidugi olin suutnud pargist välja karata nii, et panin otse mööda tundmatut tänavat ajama(see on see, ma tean!)...enam ei leidnud map´ilt üles enda asukohta. No ei ole siin mingeid selliseid tänavaid, ometi olin ma juba korra sealt kodu poole kõndinud..ja läksin tagasi kohta, kus olin pargist välja karanud...siis vaatasin uuesti mappi ja pidin kiitma,milline ajukääbik ma ikka olen...edasi juba läks teekond libedalt...
Ma kohe oskan kõik ära sõnuda...kiitlesin taas endamisi, et näe, Andra, sa juba oskad teed ületades esimesena paremale vaadata, et mitte auto alla jääda...ja niikaua ma passisin paremale, kui pööranud auto minu ees seisma jäi ja minu nina selles vurgoonis oli...:ddd

Fulham on ilus. Otsin elamist hetkel endale sinna....hästi armas kohake.
Siis hakkas vihma sadama, mu juuksed tõmbusid lokki ja käharasse nagu sassiläinud kalurivõrk...väljas läks hämaraks...õhtud meeldivad mulle, sadagu või vihma...
On teil olnud selliseid olukordi, kus kõndides mööda tänavat tuleb teile teine inimene vastu, ja kohakuti jõudes ei suuda kumbki otsustada kummalt poolt üksteisest mööda minna. Teete mingeid imelikke samme paremale ja vasakule peegelpildis..no minuga juhtub nii Londonis päris tihti. Seekord tuli aga juba kaugelt mulle vastu mees, kes jagas mind nähes ära, mis teda ees ootab ja üritas ennetada olukorda. See ei õnnestunud tal:ppp...naeris laginal minuni jõudes. See oli nii koomiline. :)
Siis käisin veel Tescos...ostsin läätsi,fat free jogutit, kofeiinita teed. putneysse jõudes külastasin Poola poodi. Lisasin ostukorvi kaneeli, ingveri, tangud... ja 9,5 tundi kõndi ning mõtlesin et elul Londonis polegi nagu midagi viga...naeratasin!:)

Panin õhtul läätsed likku koos tangudega ja heitsin magama. Kell üks öösel koputatakse uksele ja sisse sajab must ilus nahkne diivan....´aaa, naabrid olid tõstnud tänavale, küllap ostsid uue..!´. nüd on särab meil magamistoas must iludus. Lauda oleks ka vaja:dddd Aga uskuge, sellele oli juba kell 1 öösel õues päris mitu tahtjat...Eestlastele kombekohaselt me järjekorda ei võtnud, kelleltki luba ei küsinud ja igasuguse viisakuse jätsime homsesse päeva... manasime vaid ette sedasorti krimpsus näo, käed olid nagu oksad harali, kortsutasime hirmutamiseks veel 25 korda kulmu ja vedasime lihtsalt sohva endale tuppa..:)))

Öösel ma nägin taaskord imelikku und... Sind

Hommikul tegin siis läätse-tangu-ingveri putru ja vaene Ivo pidi ka seda sööma...:dddd
Täna kõnnin sama teed, mis eile koju, tööle. Käin pangast läbi, vaatan kas minu ilus tulpidest koosnev bukett on alles või on oma otsa eile õhtul leidnud...unustasin töö juurde...ja siis kõnnin koju tagasi. Kokku 6 tundi ma avan. Ja õhtu lähme SUURDE Tescosse. Lisandub veel 4 tundi:)))
Minu lemmik raadiojamaks on UK-s ´181,1 Chill´. No umbes nagu minu Jose Gonzalese plaat...lihtsalt nii super muusika tuleb sealt..ööd ja päevad mängib...uskuge mind, see muusika on elamus...tahaks iga lugu, mis sealt tuleb, endale plaadile. Üht plaati ma juba nillin poest..:)))
Aga mina nüüd sättima.
Hoolimata sellest, et minu pilvede tagant paistab tuhedamini juba päike...igatsen ma ikka Teid...väga...

Täna ma mõistsin, ega ma normaalne pole...:))) Kõndisin Landmark Hotelli ja tagasi 5 tundi. Koju jõudes olid saapatallad jäänud kuhugi Old Bromptom´i tänava asfaltile...jalatallad olid rakkus ja vaagen vajas õlitamist:ddd
Võibolla oleks 4, 5 tunniga ära kõndinud, kui ei oleks õigest teeotsast linna minnes mõõda pannud. Lohutasin ennast sellega, et küllap mu jalad teavad, mis kerele hea:p....Käisin tööjuures, iga korraga ma kiindun üha rohkem inimestesse kes seal töötavad...
:)
...Tormasin mööda hotelli, kogudes igasuguseid dokumente, et need panka viia ...ma olen nüüd taas ametlikult tööl ja mul on kohe kohe oma konto ja pangakaart siin! Ning täna on veel eriti tähtis päev, kuna sain kätte oma päris esimese palgatseki-25£ :d...Seda sündmust tähistasin otseloomulikult romantilises Hyde Pargis linna tuledesära saatel...söötsin tuvisi ja käisin Putney Laisure Clubis ennast membershipiks vormistamas...ma ei jõua igapäev küll niiviisi Londoni südalinna marssida, tööd teha 16 tundi ja siis tagasi kõndida. Järgmine nädal algavad mu tööpäevad 5.30 seega stardin kodust kell 03.00 öösel:))))

30jaan.2010
Nii, praegu ma lippan tööle. Tagasi tulles siis äägin mis toimunud on. Aga vihjeks nii palju et meil on MEHED MAJAS:)))) (Aiki, Annika) Manchester United...mis saaks pühapäeva hommikul veel parem olla, kui kell 3.30 ärgata ja poistele muna ja peekonit serveerida???? Lippan...:pppp


01.veebruar.2010
Laupäeva õhtu. Sisenesin hotelliuksest kell 5.pm Mööda juba tuttavaid koridore suundusin naiste riietusruumi poole, haarates koridorist rippuva nr.8 suuruse tööjaki. Naiste riietusuumist kostub alati ...... jutuvada. Naeru ja kilkeid.
Kõik tunnevad ära juba minu kähara, krutskeid täis ja vallatu peanupukese...eile sain endale ka hüüdnime ´Loka´...te ei taha teada kuidas ja mille tulemusel:pppp
Aga nüüd üritusest.
Laupäev oli hullumaja. Kõik kohad hotellis olid sisustatud inimmassiga...nädalavahetusteti käibki kõige suurem mürgel ja meid on ka kõige rohkem tööl hel üritusel...
Tööle minnes tegin tiiru peale hotellile, kuna avasüli tervitati Manchester United meeskonda. Hotelli ala oli piiratud, fännid pildistasid ja palusid autogramme...
II Üritus toimus teises ruumis...sellised firmad nagu National Airlines, Oil, Cargo Transport...neid oli nii palju..kokku oli 480 inimest... mina teenindasin seda üritust. Sain baaris töötada, jooke serveerida, siis teenindada....

..oot ma nd linna, siis räägin edasi...ja ka pühapäevasest üritusest, mis oli hyper-syper lahe:)))

kättesaadav Andra:
Igatahes olen Teile mõningad read võlgu, mille ka kohe kavatsen täita!
Et siis ´blogi´ kallale...
Laupäevast ma juba pajatasin mõned meeldejäävamad seigad, aga kuna iga päev on minu jaoks uus, huvitav ja väga põnev, ning seda informatsiooni, mida meeles pidada on ilmselgelt liiga palju minu jaoks:pppp, siis ma lihtsalt enam ei mäleta kõiki üksikdetaile laupäeval toimunust:)))))))...Niipalju võin öelda, et tööpäev algas 7pm ja kestis kella 23.00. Üritus oli väga glamuurne ja ilus. Iga inimene üritusel on nagu omaette Fashion TV...millised lõhikud,millises valikus disainerrõivad, artistliku osavusega sätitud soengustiilid, peenelt rõhutatud kehakumerused ja maitsekalt make up´iga ehitud näolapikesed...

Koju jõudsin kell 01.00 öösel. Uue tööpäeva äratus kell 03.00 Käes on pühapäev:)
Nagu ikka on minu jaoks bussi II korruse kaks esimest kohta...siis oman ülevaadet:)...näen kõike ja kõrgelt ikka. Alati suudan ma magama jääda bussis, miski pole muutunud...:p
Tööpäev algas kell 6am. Hommiku vara. Sõin hotelli sööklas hommikust, jõin oma kohvi-kaks-kolm ja olin valmis talveaias hommikusööki serveerima. Klalistel oli raske öö olnud, ja hommikusöögile jõudsid meie peavaluks kõik ühel samal ajal korraga, aga me saime hakkama. Vudasin nagu duracelijänes...Oi ma olen kiire, kärme. Töökollektiiv on lihtsat super lahe. Alati suudavad nad mulle niipalju energiat vastu anda...saab naerda, koos rõõmustada... üksteist aidata jne jne.
Tööl on range kord, aga ometi on nii lõbus olla...

..Hommikusöök serveeritud(8-11.00), järgnes koristamine ja laudade katmine lõuna- ja õhtusöögiks. Kella 16.00ni. Vahepeal sõime...sõime...ma pole elusees nii head šokolaadimuffinit saanud...suus sulav, pehme ja hammustades voolas muffini sees olnud šokolaadikreem mul mööda suunurkasi valgele jakile...aga nii erakordne elamus...:ppp
Mind vaadatakse ...imelikult...iccc....Seisime kõik köögis järjekorras, et oodata käsku toit laudadesse viia ja ennast unustades taldrikusse vaadates hõikasin üle köögi...´it is SO beautiful...´järgnes naerulagin 20 erineval viisil ...
Ja kuna ma väga uudishimulik olen, siis pärast oma vahetust oli võimalus lisaraha teenides teine vahetus otsa teha (-23.00ni)
Õhtune üritus oli pulm. Juudipulm. Mina nägin välja nagu mul oleks endal kohe kohe seal pulmad toimumas...särasin ja õitsesin..tundsin täiega mõnu. Uskumatult ilus oli ruum. Valged 1,5 meetrised orhideevanikud pruutpaari laual ja meetristest vaasidest rippusid välja lopsakad orhideekobarad külaliste laual...

... helkivad kalliskiviketid püüdsid lühtritest kumavaid sumedaid valguskiiri...pokaalid läikisid, ansambel valmistus...rütmi lisas laulude prooviesitus..samm muutus mul tantsulisemaks ja keha ei allunud enam kontrollile vaid lisas bongo trummide rütmis hoogu...
Ja siis jõudis kätte see päev, kus mind juba usaldati külaliste vastuvõttu; juhatasin teed, suhtlesin...sain kõike proovida...ka hotelli ruumid ja nendes liiklemine saab tasapisi selguse mu peas.
Kahju, et ma ei suuda Teile edasi anda seda melu ja kõiki neid ilusaid mõtteid ja hetki....ehk natukene siiski..:)

Õhtu oli täiuslik...üritus ja pulm oli vaimustav... minu jaoks huvitav...teised traditsionid ja kombed:)
Inimesed lahked ja rõõmsad...
Minust tehti piti...aga ennem kui ma arugi jõudsin saada, millest jutt käib, käis välgatus ja minust sai järjekordne ´põhikooli passipilt´:dddd
Mõnus on see, et m tunnen nii ästi ennast tööl olles...hea, et suudan kedagi sea naerma ajada ja mõned ikka mõistavad mu huumorisoont:ppppp..ma olen koomiline, tean:))iccc
Koju jõudsin kell 01.00 öösel.
:))

Täna oli mul vaba päev. Ärkasin kell 8.00 ja vedelesin voodi kella 14.00...SUHTLESIN ...see tegi head!

siis ajasin end püsti ja jalutasin Putney Leisure Clubi...mis värk on, ma tahan tenni tulla:PPP Broneerisin aja ja Jerome võttis mind vastu...49.99 £ kuu. Treeni niipalju kui jaksad...Siis tegin ma oma suu lahti ja naeratasin ja panin mängu kõik mis mul oli....(kuna ma san raha ju alles veebruari kuu lõpus, aga trenni tahan KOHE:d)...mulle tehti ringkäik...pidin tagumikule kukkuma..jalad värisesid ja suu hakkas vahutama, silmad läksid kõõrdi ja üks kehapool tõmblema....MA TAHAN TRENNNIIIIIIIIIIIIIIIIIII....oh, kuidas ma olen sellest puudust tundnud...missugune bassein...waooooo...nagu spa..jõsaal...kahel korrusel..kolmel sry...aeroobica(bodycombat ja -balance...) kutt naeris mind(ei tea kas ma mingit saadet ei saaks endale kohalikus televisioonis...naerutan inimesi ja raha tuleb..palju ma ikka selleks vaeva pean nägema?...iccc) Ja no igatahes sain 7päevase tasuta ´All inclusive´klubikaarti:ppp I am so happy

Ja..siis läksin linna...tepeal astusin sisse kohalikku pudupoodi...hästi kodune ja nipsasjakesi täis sisustatud...kaubavalik oli mitmekesine..raamatud, riided...nagu meie kaltsukad...sain endale ´I like chocolate´suure kokaraamatu...2£ ja uued jalanõud 5£. Veel lehitsesin hiigel kunstiõpikut...selle peale hakkasid mu silmad topelt särama, kui avasin raamatus lehekülje, kus õpetas maastikku joonistama, maalima ja ....raamatus oli pilt majast Itaalia viinapuuväätide ja oliiviistanduse keskel...oh. Tundsin kuidas minus elu kees....letiall nägin lahkudes kameedest roheka vajundiga juukseklambrit...välja astudes olid minu peas ainult hiigelhead mõtted, unistused ja kameeklamber...mu süda oli rahul..leidsin hingerahu...
Kõndisin mööda tänavaid... tervitasin võõraid.. õhk oli meil täna jahe, käekesed tulitasid külmast, kui kindatta jäid...maa aga kuiv ja rõivas soe...kodus ootas mind kaneeli-ingveritee...MA OLEN NII ÕNNELIK...

02.jaanuar.2010
Ohohooo...kella kolmene äratus...no super...väljas ulus jahe tuul äratuskellaga võidu, pimedad tühjad tänavad... minu unine olek vajus kuuma kohvi embusesse... ja raadiojaam mängis taustaks viisi, mis üminana mu huulilt mind teel tööle saatis... Ärkasin kell kolm, tööpäev hakkas kell 6.Ja mis kell mina tööl olin?..4.45am..:)))))..lisasin kodus joodud poolele liitrile kohvile veel 2 tassi lattet ja 2 capucinot:)))
Hommikusöök oli taaskord imeilusas talveaias.... ootasime bisnessmänne röstsaiale ja hommikusöögibufeele. Vähe rahvast käis...70st käis kohal ehk 25/30. Aga see-eest oli tegemist väga toredate inimestega(nagu siiani kõik kliendid on olnud). MULLE MEELDIB SEE TÖÖ!!!!!!Saan nii palju suhelda, et pidev üledoos on koguaeg:)))
Vilma(üks ettekandjates), mainis, et Ta ei ole juba ammu sellist duracelijänest näinud...pakkus mind olevat prantslane w hispaanlane..ja taaskord ekslikult küsiti minu käest autogrammi...:pp
Igatahes olenemata raskest tööst,olen täiesti vaimustatud töökeskkonnast..inimestest...

...pärast hommikusööki, koristasime nagu ikka viimseni kõik läikima...ja seadsime valmis kõik vajamineva homseks hommikuks, lõunaks ...kõik alustades ruumi ettevalmistusest, laudade katmisest kuni pisidetailideni välja...polerisime klaase jne.Tööpäev lõppes kell 16.15
Kiirustasin panka,mis suleti kell 5.Sain nii palju teada, et pean homme uuesti minema:)Ja siis tuli päeva II huvitav osa, mida olen püüdnud lahata juba mitmendamat päeva.Kirjeldan natuke olukorda:suurest jalakäimisest on mul saapatallad nii õhukeseks kulunud, et tunnen iga krobe ja muhku asfaldis, väiksematki maapõue tegevust....peale selle on nende väljanägemine mitte just ühele Londonlasele kohane..:p jne.Ja mis ma tähele pannud olen..´kasuta mind ära´otsaesine silt vahetunud ´ mul on raha, ainult küsi´vastu...???? Kes küsib 50penni, kes ulatab nelgiõie tänaval...mida haarates tema käsi tardub ja huulilt pudeneb..´have you got money for children´...Kas ma näen välja nagu mul oleks raha?:d

Ärkasin kell kolm, nagu mäletate, buss peatus 4.13 bussijaamas, tööpäev algas 6.00 ja lõppes 16.15..ning ma olin kõik see aeg jalgadel ja rassisin elueest tööd teha...ning pärast seda tegin isikliku rekordi: 2 tunniga Marylebonest Putneysse!!!! Vot. Aga mu jalad on ka rakkus. Homme ärkan kell 3.00 öösel...sama rada...aga tööpäev algab 5.30. Lõppeb arvatavasti samal ajal, kuskil 4st ja siis jooksen taas panka....ei tea kas jala ka koju?:) Ja neljapäeval taasa 3 äratus ja 5.30 tööpäeva algus. Aga mul lüpsinaisesündroom, mis seal parata....mulle see varajane äratus läheb peale...:d

...õhtu oli taas ILUS :)... nüüd tudile...

03.veebruar.2010
..oi pühade muna...nüüd, peale värskendavat, leevendavat dušši ja joodud kuuma sidruniteed tunnen ennast juba peaaegu inimesena...aga töölt koju tulles, oli nutumekk huultel...mis kuradi pärast ma jälle koju kõndisin???peale selle, et ma juba kella kolmest öösel üleval olen ja kella 4st jalgadel et tööle minna ja tööpäeva lõpetasin õhtul kell 4 .... siis kõndisin ka töölt koju-3 tundi.... MIDA MA KÜLL MÕTLESIN. Ma olin nii torris, tõsine, joisesin endamisi enda peale, siis naersin lakkamatult oma lolluse üle...siis lohistasin jalgu edasi kodu poole...saabastes on nüüd 41cm suurused augud,kannad paistavad läbi, ja ainult saapalukk hoiab neid sääre küljes kinni... jalad on kohutvalt läbi, valutavad kus kole...villis...rakkus... õlad valutasid koti kandmisest...
Joogijanu oli nii suur, et jalanumber tõmbusid 32le:))))..ja poest leidsin kõige odavama 2Liitrise sidruuni-laimi gaseritud vee...avasin, siis sain aru et olin limonaadi ostnud...prs!!!!...lisasin kotile veel 2kg, mida kanda:pp irwww

Ma lähen nüüd magama...homme taas 3st ülesse...Reede on mul vaba-TRENNI päevaks ja õhtul kontserdile;))))))..paljajalu:pppp
Täna sai ka pangaga asjad korda! Jeppppiajeee. ja pean mainima , et mu inglise keel on enesekindlust kogunud..areneb. Lahe. Täna oli taas nii tore päev. lahedad inimesed minu ümber....lihsalt super. Naudin täiega tööd..v.a tööajal neid jalgu pitsitavaid kontsaga kingi ...:))..aga homme panen teised jalga..need 5£-sed:)))
Ps.täna küsiti minu käest raha..jälle...kahel korral...Käi rohkem jala, Andra:)))
Igatahes, ootan samas juba homset....meil on lahe. elu keeb kogu aeg!!!

Kallid olete!
Magama;)

04.veebruar 2010
Äratus.... Väljas on pime, peidan ennast minuti kauem soojas voodis, ninagi tõmban veel natukeseks teki sisse. Ma olen nii unine ja ma ei taha ärgata. Täna mitte. Uni maitseb eilsest paremini, iga päevaga. Ajan lõpuks teki endalt pealt ja hetkega äratab mind hommikune jahedam toatemperatuur ja mõte kohvipurust kuumas vees...lusikatäie suhkruga:))) Jalad on ikka veel väga tundlikud ja hellad... kanged
Aga tööpäev algas huvitavalt:p...bussist väljudes, joostes ja kella 5ajal hotellile lähenedes,kõndis minu ees peakokk...oh, ma olen vaimustatud sellest mehest... no ja muidugi, tema selja taga kohendasin oma punutud parukat, rähmaseid silmi ja üritasin kiirelt hommikuse padja näost pühkida...ega vist eriti ei õnnestunud...aga, ma nautisin täiega.Härra avas mulle välisukse, neratas ja ka järgmise koridoriukse....ja siis avasin mina, nagu ma olen, ülejäänud kolm ust talle ja marssisin ise esimesena sisse, lausudes´thank you´,´I am still sleepy´,´ I am too´...siuke põgus lühike vestlus oli meil.Aga päev on kirjas:P

..Teate, see hommikune seriaal bussis hakkab mulle juba tüütavaks muutuma :ppp Suure vaatajaskonna tõttu, kasvanud populaarsuse ja kõrge reitingute arv teeb oma töö ning nüüdsest näidatakse seriaali kahel korral päevas. Õhtused osad on eriti populaarsed ja huvitavad....:pppp (siis kui ma töölt tulen bussiga). Täna näiteks magasin niimoodi et kägaras, pea kolksus vastu bussiakent..polnud mul õrna aimugi, kus ma olen, mis peatus on, mitu inimest mu kõrval ära istus...ja siis korraga ehmatasin ennast püsti toolipealt, ise kega teed näidates ja eesti keeles küsides ´kas see oli Putney peatus?´. PIINLIK.... ja kuna oli tipptund, siis bussisõit kestis kauem ja märkajaid oli rohkem ja ...:pp

...Tööpäev. Kliendid olid samad biznessmännid..sama toredad ja naeratavad ja tänuväärsed, nagu eile ja üleeile...ja arvatavasti on ka seda homme(aga mul on vaba päev). Kuid, ma ei serveerinud enam hommikusööki talveaias vaid meetinguruumis..jälle uus kogemus.
Jalalabad olid juba esimestest sammudest paistes ja valutasid mis kole... Aga ma tuletan teile meelde, et see on minu probleem ja see ei tähenda et minu teeninduskvaliteeti selle all kuidagi kannataks..päeva lõpus olin ma küll juba nii läbi omadega ja nii valus oli astuda, et lõhkusin ära kolm pokaali ja kaks kohvitassi...ja sõin kus jube... täna oli imelik päev. Magnettormid kindlasti:p
Trenni ma ei jõudnud, kuna mul pole botaseid...ja no siis ei jäägi muud üle kui järgnevate mõtetega päev kokku võtta:Igatahes kogu minu tulevik sõltub nüüd sellest, kui suurele rahasummale on kindlustatud ja hinnatud Beyonce tagumik. Sest...mul on juba samasuguses suuruses peaaegu..:p Kindlasti on sellest täpselt 25tk 5*-hõrgutist puudu...laupäeval lähen taas tööle...

Täna võtsin kohe hotelli eest bussi nr.2,et sõita neli peatust edsi uusi sukkpükse ostma. sealt sõitsin edasi 74 Putneysse. seal istusin omakorda ümber busi nr 430 ja sõitsin neli peatust Putneyst Roehamptoni poole, et koju jõuda...bussipeatusest oli 4 minutit jala majani kõndida....milline piin see oli! Hullumaja kui paistes ja valusad mu jalad on...mul on nagu täistallad....:d
Vat mida tähendavad õiged jalanõud!!!!!!!!!!
Ma olen voodis, Ivo toob mulle kohe kohe siibri, sest ma ei kavatse ennast liigutadagi siit kuhugi poole...:dd

05.veebruar 2010
Ma uurin hetkel, kuhu saaks täna tasuta trenni minna....:))))))) no asjalood on sellised, et palka saan alles veebruari lõpus, mis tähendab, et selleni on veel kolm nädalat aega, raha mul ei ole, aga trenni tuleb teha. Niisiis ühe nädala ´frist pass´ on mul juba olemas...otsin netist spordiklubisi ja nende pakkumisi...ja kui neil midagi tarka ei ole öelda, siis lähen kohale ja ajan udu, niikua kuni ma saan tasuta trennipääsme:pppp
Järgmine nädal pidi vaikne olema töö juures. Neljal päeval nädalas on üritused. Nendest kahed vist hommikusöögid. Aga tüdrukuid töötab cateringis ikka 100 lähedal, kes kõik tahavad töötunde. Niisiis (loodan ikka kuu lõpus palka saada)paras aeg vabad päevad spordiga tegelemiseks. Muidu Beyoncest järgmine samm oleks Oprah, sellest palju ei puudu kui näeks välja nagu John Candy ning Chris Farley 2 in 1...:ddd Vat Aiki, milline mees mind üldse siis kätel jõuaks kanda???:pppp

Asjalood on nüüd sellised. Kuna ma olen jube kiire sööja (no kui normaalne inimene jõuab ühe võileiva ära süüa,siis sama ajaga ekseldavad minu hambad neli võileiba ära), ja et mitte koormata oma magu ning toiduga üleküllastamist vältida, genereeris minu ajukene reede lõuna ajal sööki valmistades välja, et kui läätsed, makaronid, kartul, riis ....jne pool-tooreks jätta, siis kulub hammastel rohkem tööd ja aega...ning selle ajaga saab magu täis...kuigi nüd ma hakkan mõtlema, et ma olen vanameister ise ju neelamises:dddd ....kindlasti lähevad kõik need tükid samakiirelt ka tervelt alla...icccc

Mulle just helistati töö juurest. Homme minu kella 1pm-ne vahetus lükati kella 7pm-ks. Mis ühelt poolt on hea, saan spordiga tegeleda ja basseinis lõõgastuda samas annab see tunda minu palganumbris!
No aga usin nagu ma olen, sebisin endale juurde kolme-päevase TASUTA priipääsme LA Fitness´isse. Asukohaga minu töökohaga samas tänavas. Siis on hea peale ja enne tööd trennist läbi käia:)
Ei läinudki kaua aega, kui klubist mulle kõne tuli. Niisiis on mul homme 9.30am spordiklubi külstus. Väike bodypump ei tee ju paha...oi ma tunnen juba kuidas motivatsioon ja energia mu akusi laadib... super!(tööpäev algab õhtul kell 7. Olen terve päeva väike basseinikala. 1000m on plaanis:ddd... üritan ilma oma isikliku motivaatori kohalolekuta hakkama saada)
Nüüd jääb veel ´Virgin Active Health Club´ ja ´Fitness First´...siis on mul veebruari lõpuni trennid kindlustatud:)))

06.veebruar.2010
Eile käisime kontserdil...NII LAHE OLI...:pppppppp (pärast kirjutan)

Ma nüüd trenni, siis tööle 7-23.30ni.......siis tööle 6.30am-17.00ni ja siis trenni/koju leiba küpsetama????:d

Trennist siis niipalju:(
Olen pettunud LA Fitnessis. Kohale jõudes, asjaolusi seletades, jäeti mind sinna esikusse ootama. Siis tuli administraator, andis mulle käteräti ja ütles, minge siis edasi...ma vaatasin otsa, mõtlesin, et kuhu?, kauaks?, palju eest ja mida ma kasutada võin?????? Siis esitades kõik need küsimused, et sai ju see kohtumine selle eesmärgiga broneeritudki, vaatas ta mulle töllakil näoga otsa, millele järgnes pinlik vaikus....küsisin, et kas ma aeroobikatrenne ikka saan võtta...sellele küsimusele vajus tema tõmmu näoke väga pikaks, kuid kuna ma kuskile poole ei liikunud, avas ta arvutist treeninguajad ja ütles mulle...´noup, no space for you´. Ma ei osanud muud kosta, kui ´kas ma esmaspäeval võin tagasi tulla?´veel paar pikka piinliku minutit ja ma tulin ära.
Käisin Oxford streetil veel 2£tenniseid ostmas Primarkis ja 1.50£ musta maika trenni jaoks.
Siis, jättes olnud kogemuse seljataha, üritasin üles leida järgmise spordiklubi ´Fitness First´ Oxford Circuse´l...:)))))

...muidugi on täna ju nädalavahetus, mis tähendab seda, et Londoni shopinutsenterid on täis hullunuid shopahoolikuid...ning kui Sulle aeg vähegi kallis, siis nendel päevadel Sa kodust ei välju, vähemalt mitte neid tänavaid pidi:)))) ja muidugi ei leidnuki ma selles sagimises seda klubi ülesse. Niisiis, võtsin bussi ja sõitsin Putney´sse. Ostsin hapukoort ja võtsin ette kolmanda spordiklubi külastuse ´Virgin Active Health Club´. See oli juba sisenedes eriaktiviste täis..(oh kuidas ma sellest puudust tunnen)..ühesõnaga pean ma sinna nüüd ikkagi homme õhtul uuesti kohale minema ja oma broneeritud kohtumise Tyroniga läbi viima...:)))

Teepeal koju minnes arutlesin omaette ja mõtlesin selle peale, kuidas takistab keelebarjäär inimestevahelist komminikatsiooni ja sisseelamist. Hotellis, kus ettekandjate seas on inglise keele tase, ma ei ütleks nüüd et isegi ´intermediate´,siis saad loomulikut hakkama, pursid seal koos nendega.Aga kui Sul väljaspool tööd on muid asjaajamisi ja toimetamisi,siis tunned,millisel tasemel Sinu võõrkeel ikkagi on.Osale inimsestele, kes hoolimata Sinu üritustest suhelda ja keele õppimisinnust,ei oma Sinule pühendatud aeg ja teeninduskvaliteet erilist väärtust ega olulisust ning siis on selliseid inimesi, kes Sulle kahe käega vastu tulevad, aitavad ja Sind ühena Neist tundma panevad.
Koduteel ostsin poest banaani (16penni) Pidin püksi pissima tee peal naeru kätte, kui tahtsin banaani nahka pista,aga banaanikoor banaani pealt ära ei tulnud.Pole ennem nii puiset banaanikoort näinud.Arvan et kolmes kihis koorisin selle maha ja see banaan maitses nagu veebruarikuus valminud pirn:kuiv, kõva, toores ja see järelmaitse...:)

07.veebruar 2010
No ma ei tea mis toimub. Ma ei olegi nagu ennam süvenenud sellesse. Aga mind jälitavad viimsel ajal mingid kolm karvast kutti ja väga väljakutsuva välimusega näisterahvas. Arvatavasti on tegu kohaliku Gängiga. Aga tegutsevad ka üksikult, olen näinud. Hirm on juba naha vahel, kaugele nad lähevad... hiljuti liitus veel üks jõmm nendega(must nagu öö)...: Gregor CreiziVemp, Priit PiinlikSituatsioon; Jaanus Jube Jalapaiste ja Helgi Haldjas Hull Hormoon....ja see kes viimasena lisandus on Uuno Unekühveldaja...vastikud tübid...millised järelmõjud neil minule on....kõrvalnähud on ..te ei taha teada...aga ma pean iga päev neid kannatama... kõige rohkem põhjustavad koosmõjuna nad mul suurenenud ilaeritust...kujutae nüüd ette..:PPpppp

Tahtsin veel teatada, et avastasin Asta enda jaoks:)
Suur, mürakas..lausa lahmakas, mitmekülgne neiu....ostukeskus:d. Tegemist on siis toiduainete (ka muude pudinate) laoga. Toidu valik on tohutu ja hinnad mõistlikumad. Esimesel päeval poodi minnes, sain juba tuttavaks Indu naisega, kes mulle kohe kohalikul letil olevaid juurvilju tutvustas ja kuidas neist midagi teha..tahtsin kokkamise eratunde kohe võtta naiselt, aga mul ei lubatud ennast piinliku olukorda panna ja mind aheldati toidukäru külge:)....
Sattusin sellest poest nii vaimustusse...et kui elamise leian endale ja palka saan, ostan kapid sealt kraami täis ja läheb kokkamiseks!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! ...Rohelisi/kuivatatud ürte, erinevaid/tundmatuid puu-ja juurvilju...mitmes sordis juustud,pasta-ja jahusordid.Maitseainete lett võttis silmist kirjuks. Kala ja kana...odavam liha. Jogurtid. Fat free/organic/wholegrain...oh....Oi mu fantaasia hakkas tööle täie rauaga...Ei jõua juba ära oodata.
NII LAHE!!!!!!!!!

Inimesed on siin super vastutulelikud (mul on ka muidugi väga ilmekas näoke..nagu avatud raamatut loeks)...kõik aitavad ja on nii viisakad ja vabandavad ette ja taha miljon üks korda, isegi kui Sa neile oma nr.40 kirsaga(millel on 20cm konts) jala peale astud. Avatakse Sulle uksed ja aknad... naeratatakse rohkelt, tervitatakse võõraid ja keegi ei karda südamest midagi ilusat öelda:))) ...

Eile oli mul õhtune vahetus üle pika aja.Õhtud meeldivad mulle!
Seekordne pidu oli siis venelaste maskiball. 440 inimesele.Näha oli uhket keskaja kostüümimoodi, seksikaid ja paljastavaid tänapäeva õhtukleite, smokinguid ja viimasepeal ülikondasi...Vürtsi lisas veidike Liialdust venehümni taustal...
Sain kiirelt kontakti oma lauas nautlejatega ja kõik sujus hästi...
Tüdrukutega (töötiimiga) on meil hea läbisaamine ja headwaiteritega ka.Nad meeldivad mulle väga. Ma ikka suudan imeruttu ära kiinduda inimestesse!
Koju jõudsin üheks öösel.Magama ning äratuskellahelina tirin vedas mu voodist uuesti välja,kell oli pool neli hommikul.Kiire pudru,kohvi ja...magasin jälle bussis. teen seda ALATI. Väike kägardunud küürus habemesse podiseja..see olen mina. Ja ikka esireas, et minu kaunis tukkumine kõrgelt ikka kaugemale paistaks:)
Eile juba ärkasin, kui bussis kostus tuttav hääl:´lõpppeatus´.Täna töölt tulles iatahes magasin muutusteta tipptunni ajal..Olen juba harjunud sellega, et mul peaks piinlik olem...´a lot´ :d

09.veebruar 2010
Eheheee, aga mina käisin eile trennis! Vat võtsin kätte ja otsustasin, et esmaspäev on see päev, kus olen vaba töölt ja aega spordiklubis kõva musklimaterjali rühkida!
Putney Leisure Club, kodust 15 minuti kaugusel :)...jõusaal, bassein, treeninguklassid...
Alguses mõtlesin küll, et kuidas ja kas ma üldse aru saan, aga heh, paljas pabin...mitte midagi ei olnud hullu..
Nii hea oli tagasi olla! Trenni teha. Teil on vist võimatu seda ette kujutada, kui jubedalt ma igatsesin taas higimull otsa ees hantlid käe,jala ja pea ümber oma musklimassi treenida....issand, kui hea see oli. Ja ma võtsin ka viimast, nii kuis torust tuli...Jõusaali läksin kell oli 14.00...kaks tundi väntasin seal masinatel ja tunnike venitasin. Siis võtsin tunnikese aeroobikat:´conditioning´. (meenutas shapingut, aga seda selle kõige algelisemal tasemel), siis tuli järgi ´Aqua´...basseinitrall ja pärast seda ujusin veel veidi. Ning lõpetasin päeva viimasena kes spordiklubist lahkus....kell 22.06 kusjuures. Mind aeti välja...:ppp

Lahe oli see et jõusaali jõudes, krabasid mu pikali kohe kaks jõusaalitreenerit.Üksteise võidu näidati masinaid, harjutusi, uuriti varasema trennikogemuse kohta jne.
Seinte peal on 6-telekat, saad pilti vaadata:´Friends´, spordikanal, ´mõrv sai teoks´, kokakanal...see viimane oli kohe eriti motiveeriv...:ppp Näitas trenni ajal kuidas mahlast liha küpsetada ürdi ja sinepikastmes..ning serveerida ohtra spinatisalatiga..magustoiduks tegi toffeekaunistusega, karamelliseeritud porgandi ja mango toorjuustukooki..deem....pidin jooksulindi pealt maha kukkuma...retsepti ei olnud ka kirjutada kuskile....
Iga natukese aja tagant käidi uurimas kas minuga on ikka kõik hästi ja tuletati meele, et kui mul peaks tekkima küsimusi, siis on nad minu joks olemas:ppp
Kas ma juba mainisin, et see on selline spordiklubi kus KÕIK on ühine...saun, bassein, jõusaal, riietusruum, pesemisruum....mainisin w?:d
Igatahes vajab se mul veel harjumist, et mitte alasti end koorida riietusruumis w näkina dušši alt välja hüpata...:d

Vesiaeroobika jaoks riideid vahetades, oli minu kapp jõusaalitreeneri kapi all...juhuslikult:P ja sattusime ühel samal ajal kapi juurde..vaatab mind ja ütleb..´Sa IKKA VEEL SIIN?´ Mainisin et jah, kohe tuleb ujumine ka otsa..selle peale avaldas ta mulle oma arvamust sellest ja ütles, et ma kindlasti homme tuleks tema juurde jõusaali, et ta teeb mulle 2,5 tunnis sellise treeningu, et ma ei taha kuulda ka 3 tunnisest jäämisest spordiklubisse....iccc...
Pärast ujumist külstasin SAUNA...mmmmõõõnus...mina ja mehed istusime laval...ma ie tea kus kõik naised olid? Naistele ei meeldi siin saun w?:d

Siis istutasin ennast aurusauna...ja seal oli üks ülikoomiline vahejuhtum.NAGU IKKA, minuga juhtub ja kuhu ma ka ei läheks tõmban ma ikka veidrike nagu magnetiga ligi.Aurukas istun toolile, lõõgastun,minu ees istub hindumees rätik ümber tagumiku ja askeldab seal oma koti kallal...oli kaasa toonud erinevaid massaaziõlisid...lasi mu nuusutada ühte ja teist ning ennem kui ma arugi sain mudis mu tallaaluseid oma sidruni-lavendli-roosiõliga...Hull aktivist..hea oli küll, aga imelik kah nagu. Teised mehed üritasid ka läbi auru matsu jagada...ja appi....sel hetkel kui ta maas kükitas ning rätti kergitas....minu arust ei olnud tal seal räti all mitte midagi pükste taolist, sest rätt oli nii lühike, et kattis vaevu...ja no..sealt räti alt rippus Midagi välja...oh jummel...sel hetkel sai õhust puudus ja aurukuumus mõjus lämmatavalt....tahtsin välja minna, aga mees oli nii hoogu sattunud, et rätt oli üldse kadunud kuhugi ja tahtis mu käsi hakata masserima.Sellega minu aurusaunaskäik ka lõppes:)))

Koju jõudsin, siis tundsin kui hea oli trenn..mõnus väsimus oli sees.
Magasin nagu nott ja kell 6.30 ärkasin ülesse, et Ivole banaani kaerahelbe putru teha, ingveriga....icccc
..ja kell 10 olin trennis nagu nalja taas. Täna aga tundsin, et väss on juba suurem ja keha ikka veel eilsest trennist kange...võtsin ühe aeroobika tunni ja pool tundi jooksin jõusaalis, pool tundi venitasin ja tulinkoju.Nüüd kavasen magada nati ja siis tööle. Jõuan kuskil 00.30 koju.
Meil paistab NIIII ilus päike täna!...MUZZZINAD kallid olete!

Ps. IGATSEN SVETA SHAPINGUT!!!!!(L)

Ma olen suhteliselt tolerantne inimene..AGA on neid väheseid asju, mille peale mul ihukarvad võivad seikundiga püsti karata...üks neist on vilistamine, matsutamine ja lüristamine...irw
Tänane päev oli super. Ma täiega ei jõudnud ära oodata, kuna tööle saaks. Tegin dinnerit täna taas. Kell 7pm hakkas tööpäev ja nagu ikka sisenen mina hotelli nägu naerul, silmad säravad ja kallistama kohe kõiki. lehvitan ja no mul on niipalju energiat, et ma ei suuda seda enam kehakeeles ja sõnadega väljendada.... :d
Dinner toimus hotelli kõige kõrgemal korrusel ´Tower suite´is. Serveeritud 36le inimesele. (Starteriks oli vegetarian meal-mozarellaga midagi; põhikäiguks punane kala millegagi; magustoiduks õunakook lisanditega, kohv-tee ja desserttaldrik väikeste suupistetega; vein kuulus loomulikult iga käigu juurde) Kõik mis üle jäi, saime ise ära süüa..j seda jäi le, uskuge mind...:d
Lihtsalt nii uskumatult meeldib mulle õhtuid tööjuures teha. Osade inimestega on lihtsalt viimasepeal klapp...ja see teeb tuju veelgi paremaks!!

..sel ajal kui külalised kohvi jõid ja magustoiduga maiustasid, istusime meie köögis ja rääkisime teemal ´suhted ja kooselu´. :d kuulasin ja mõmisesin kaasa..:)
Siis otsustasime, et järgmine laupäev on pidu....London Bridge lähedal kuskil:))) Ootan igatahes seda juba. Saan ka vahelduseks mustale ja valgele tööriietusele midagi imeilusat selga panna....ja juuksed valla lasta...
Koristasime lauad...koju...
Nagu ikka võtsin Baker Streetilt nr.74 bussi ja tuju super hakkasin kodu poole liikuma.... ....Mingis suvalises peatuses istus minu kõrvale pikajuukseline hiinakas..ja hakkas mingit vedelat märjukest purgist välja imema..lüristades.Pärast natukest kannatamist(mis pidi eluiga ju pikendama) otsutasin et löön talle selle plekkpurgi kurku kinni!!!!Vaimusilmas ettekujutatud pilt mõjus mulle rahustavalt...hetkeni mil ta otsutas maitseelamusi võimendada ja pärast igat lürinat matsutama kukkus...siis suutis ta mu panna juba kotist otsima midagi, mille saaks iseendale kõrva toppida.... No johhaidii, et see märjuke ka otsa ei lõppenud...
Lürpar maha läks, siis suutis järgmine jorr sõitva bussi eest 3meetrit koos oma suure reisikohvriga üle tee minna, nii et bussi pidurdades selle esiklaas minu näos kinni oli...mul on turvavööd vaja..sellist nagu hullarites...:)))
Tööle sõites, pani mind imestama üks naisterahvas, kes pissitas süles hoides oma kahe aastast poega suures bizis South-Kensingtoni bussijaamas, valgusfoori all(kus seisis parajasti meie buss) suunaga siis sõidutee poole..ma üldse ei hakka mainima...

Igatahes, head und Muzzzzinad! London on tore koht-Täis napakaid:))) (küllap sai see minu näol ka ühe juurde..iccccc)